Kindralkoloneli Mladićit süüdistatakse peaosa mängimises vähemalt 7500 mehe ja poisi tapmises Srebrenica veresauna käigus 1995. aastal, teatab BBC News.

Mladić oli kõige kõrgetasemelisem Bosnia sõjakuritegudes kahtlustatav pärast Bosnia serblaste endise juhi Radovan Karadžići vahistamist 2008. aastal.

President Tadić ütles, et käimas on töö kindral Mladići välja andmiseks endise Jugoslaavia rahvusvahelisele sõjakuritegude tribunalile Haagis.

Tadići sõnul lõpetas Mladići vahistamine ühe peatüki Serbia ajaloos ning viis riigi ja kogu regiooni lähemale leppimisele.

Samuti avas see ukse Serbia Euroopa Liidu liikmeks astumisele, lisas Tadić.

Mladićit nõuab välja endise Jugoslaavia sõjakuritegude tribunal Haagis.
Mladić vahistati teadetekohaselt neljapäeva varahommikul Vojvodinas Zrenjanini lähedal asuvas Lazarevo külas. Serbia meedia teatel elas Mladić Milorad Komadići nime all.

Pärast Bosnia sõda elas Mladić mõnda aega vabalt Serbia pealinnas Belgradis, kuid kadus silmapiirilt, kui 2001. aastal vahistati endine Jugoslaavia president Slobodan Milošević.

Pärast Karadžić arreteerimist arvati, et peagi tabatakse ka Mladić.

ÜRO sõjakuritegude peaprokurör Serge Bammertz oli just jõudnud süüdistada Serbiat tegevusetuses Mladići jälitamisel.