Vähemalt kaks vabariiklasest senaatorit teatas, et ei kavatse tänasel hääletusel lähtuda erakondlikust kuuluvusest ega hääletada miljardärist DeVosi ametisse kinnitamise poolt, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Kui DeVos ei saa Senatilt vajalikku toetust (eeldab kõigi senati demokraatide ja veel kolme vabariiklase vastuhäält -toim), saab temast esimene Trumpi ministrikandidaat, keda Kongressi ülemkoda ametisse ei kinnita.

58-aastane erakoolide tuline propageerija ja Vabariikliku Partei sponsor DeVos, kellel puudub varasem valitsemiskogemus, esines eelmisel kuul senati ees, kus tuli tõdeda tema nõrkust haridusseaduste ja riigikoolide probleemide mõistmisel.

Ühtlasi märkis naine toona tähelepanuväärselt, et tema hinnangul tuleks lubada inimestel koolidesse relvi tuua, sest sellisel moel suudetaks ennast ja teisi kaitsta näiteks võimaliku grislikaru rünnaku eest.

Eile kinnitas Senat ebatavaliselt väikese häälteenamusega välisministri ametisse naftaettevõtte ExxonMobil endise juhi Rex Tillersoni, keda toetas 56 rahvasaadikut 100-st. Vastu oli suurem osa demokraatidest. Tavaliselt on senati vähemuspartei toetus välisministrile oluliselt suurem, näiteks demokraadist Hillary Clintoni vastu hääletas 2009. aastal kõigest kaks vabariiklasest senaatorit.

Ametisse on saanud asuda ka kaitseminister James Mattis, sisejulgeolekuminister John Kelly, CIA direktor Mike Pompeo ja Ameerika Ühendriikide ÜRO-suursaadik Nikki Haley.

Valge Maja väljendas täna hommikul arvamust, et ka DeVosi kandidatuur kiidetakse siiski heaks.