Ametlike valimistulemuste järgi kogusid nad vaid 21,5 protsenti häältest.

Konservatiivsed opositsiooniparteid võitsid valimised 44,5 protsendiga.

Sotsiaaldemokraatide (SPD) seni halvim valimistulemus pärineb 1953. aastast, mil nad said parlamendivalimistel 28,8 protsenti häältest.

SPD koalitsioonipartneril rohelistel läks paremini, nemad said 11,9 protsenti häältest, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui eelmistel europarlamendivalimistel 1999. aastal.

Liberaalsed Vabad Demokraadid kogusid 6,1 protsenti, sama palju said ka Ida-Saksa ekskommunistide Demokraatlik Sotsialismipartei.

Sakslastel on 732 kohalises europarlamendis suurim esindus — 99 saadikukohta.

Schröder on viimase 18 kuu jooksul saanud järjepanu lüüa kohalikel valimistel. Sakslased ei ole rahul tema valitsuse reformidega, mis on kaasa toonud sotsiaaltoetuste kärped, kuid pole suutnud majandusarengut hoogustada.

Schröderi partei oli püüdnud loosungiga “Rahu jõud” suunata valijate tähelepanu siseriiklikelt probleemidelt välispoliitikale, kuid see neid ei päästnud.

Esimene üleriigiline proovilepanek pärast 2002. aasta üldvalimisi näitab, et parteile on osaks saanud suurim lüüasaamine pärast Teist maailmasõda.

Schröderile ei paku lohutust ka liidumaavalimised Tüüringis, kus SPD poolt hääletas 15 protsenti hääleõiguslastest, ja konservatiivid jäid kergele langusele vaatamata võimule.

Mõnede analüütikute hinnangul võib valimiskaotus panna Schröderi tegutsema. Võimalik on valitsusreform.