Salatsemine ja hämamine: Fukushima tuumajaama haldaval firmal on kahtlane minevik
Aasta on 1999. Tuumajaamas segavad masinate asemel terasest nõudes uraani töötajad ise. Kas tegemist on Homer Simpsoni töökohaga? Ei, vaid Tokaimura tuumajaamaga, kus tollase aja rängima õnnetuse tagajärjel hukkub kaks inimest ja sadu töötajaid satub radiatsiooni kätte, vahendab taloussanomat.fi.
TEPCO sünge ajalugu turvalisuse valdkonnas ületas uudiskünnise taas 2002. aastal, kui Fukushima tuumajaama ehitanud firma General Electric töötajad teatasid, et TEPCO oli palunud neil turvaaruandeid võltsida. Skandaali tõttu suleti üle kogu maa ajutiselt 17 TEPCO poolt hallatud reaktorit.
Aastal 2004 avaldas TEPCO raporti, kus maa traditsioonide kohaselt avaldati enesekriitilisi tähelepanekuid. Dokumendis näiteks räägitakse, et TEPCO tuumajaamade insenerid usuvad liigselt oma oskustesse ega raporteeri probleemide osas piisava järjekindlusega. Laitmisväärseid detaile leiti ettevõtte organisatsioonikultuuri, turvanõuete, info liikumise ja eetilistes hoiakute valdkonnas. Energiafirma lubas samas raportis puudujääkidega tegeleda.
2007. aastal leiab aset 6,8 magnituudi tugevune maavärin, mis mõjutab ka Kashiwazaki–Kariwa tuumajaama. TEPCO näitab probleeme väiksematena kui need tegelikult on. WikiLeaksist selgub hiljem, et radiatsioonilekke tugevust arvutas ettevõte selle juhtumi ajal valesti.
Pärast seda teatab Kobe ülikooli seismoloogia professor Katsuhiko Ishibashi, et tuumajaamades tuleb teha põhimõttelisi uuendusi ja ilma nendeta võib Jaapanit oodata ees katastroof. Käesoleval nädalal intervjueeris Bloomberg professorit uuesti ja viimane nentis, et Jaapanis ei võetud tema sõnadest õppust.
Detsember 2008: rahvusvaheline tuumaagentuur IAEA hoiatab Jaapanit viimase tuumajaamades esinevate puudujääkide eest. Taas selgub WikiLeaksi abil, et IAEA hinnangul polnud võimud end võimsateks maavärinateks ette valmistanud ning selles nähti tõsist probleemi.
Bloombergiga rääkinud keskkonnaspetsialist Tatsuya Ito kinnitas, et üritas TEPCO esindajatega vähemalt 20 korda rääkida Fukushima tuumajaama ja võimaliku tsunami teemadel. Samuti kirjutas ta tollasele ettevõtte juhile kirja. Tema kinnitusel oli Daiichi tuumajaam projekteeritud vastu pidama 5,7-meetrisele hiidlainele, mitte aga seitsmemeetrisele.
Bloombergi andmetel oli tuumajaamainsener Mitsuhiko Tanaka üks teadlastest, kes pidid 1975. aastal Fukushima neljandat reaktorit planeerima ja kontrollima. Tema kinnitusel oli neljanda reaktori kasutatud kütusevarratse basseinis juba siis defekt. Tanaka on oma väidetes kindel seetõttu, et oli üks neist, kelle ülesanne oli seda asja varjata. Kui ta siiski aastaid hiljem üritas valitsust olukorrast teavitada, vaikiti tema jutt lihtsalt maha.
Ajaleht Financial Times leiab, et ka nüüd meenutab TEPCO avalikkusega suhtlemine rohkem mingit tummfilmi paroodiat kui tõsiseltvõetavat organisatsiooni, mis peaks võitlema tuumakatastroofi vastu.
Jaapani poliitika asjatundja Michael Cucek hindas olukorda samas lehes veel karmimalt: TEPCO-l ei ole kriisireguleerimisvõimekust, sest nad pole kriisiks kunagi valmis olnudki. Ning karta on, et firma ei räägi kogu tõde - selline käitumine on neile omane käitumisviis.
Mõnede analüütikute hinnangul oleks Jaapanisse vaja eraldiseisvat kriisireguleerimisrühma ja välismaiseid eksperte. TEPCO, ametnike ja valitsuse teated on olnud omavahel vastuolus ning see suurendab inimestes segadust ja kahtlusi.
Tundub, et inimesed usaldavad rohkem valitsuse pressiesindaja Yukio Edanot kui TEPCOt või peaminister Naoto Kani ennast. Nädala alguses tuli välja, et peaminister polnud ühe plahvatuse kohta TEPCO käest mingit infot saanud ning väidetavalt oli peaministrit seetõttu lausa raevuhoog tabanud.
