Ameerika ja Iraagi ohvitseride sõnul vaatasid 4000 Briti sõdurit, sealhulgas SAS-i väeosad ja terve mehhaniseeritud brigaad šiiitliku relvarühmitusega sõlmitud kokkuleppe tõttu lahingutegevust kõrvalt, vahendab The Times.

USA merejalaväelased ja jalaväelased pidid kiirustama, et tühimikku täita, võideldes tänavalahingutes miinipilduja- ja raketitule all ning vältides teeäärseid pomme.

Sajad mässulised said võitluses surma või arreteeriti. 60 Iraagi sõdurit hukkus või sai haavata. Üks USA merejalaväelane suri ja seitse said haavata.

Sõlmitud lepingu eesmärk oli tuua šiiidid tagasi poliitilisse dialoogi ja vähendada äärmusrühmituste mõju. Suurbritannia mainele Iraagis on see aga olnud suur löök.

Lepingu timgimuste järgi ei võinud ükski Briti sõdur siseneda Basrasse kaitsesekretär Des Browne’i loata. Selleks ajaks, kui luba saadi, oli suurem osa lahingutegevusest juba möödas ja brittide maine kahjustatud.

Briti kaitseministeerium ei ole kinnitanud lepingu sõlmimist Mahdi armeega. Üks ametnik eitas, et vägede Basrasse saatmisega viivitati šiiitidega sõlmitud lepingu tõttu.

„Ilma ameeriklaste toetuseta ei oleks me ülesandega toime tulnud, sest Briti väed ei teinud mitte midagi. Ma ei usalda Briti vägesid. Nad ei taha lahingus sõdureid kaotada,” ütles Iraagi armee 1. diviisi 1. brigaadi 2. pataljoni ülem kolonel Imad.

Iraagi peaminister Nuri al-Maliki alustas üllatusrünnakut Basrale 25. märtsil. Ei ameeriklased ega britid olnud selleks valmis.

Ameeriklased vastasid lisajõudude kohaletoomisega, pakkudes iraaklastele õhutoetust ning logistilist ja muud abi.

Britid olid osaliselt tegutsemisvõimetud, sest nende ülem, kindralmajor Barney White-Spunner oli rünnaku alguse ajal suusapuhkusel. Kui tema asetäitja, brigadir Julian Free saabus al-Malikiga olukorra üle nõu pidama, lasti tal väljas oodata.

Briti väed sisenesid Basrasse alles 31. märtsil.