Afgaane ootasid Kabulis ees politseinikud ja põgenike ministeeriumi ametnikud ning rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ametnikud, vahendab The Local.

Väljasaadetute meeleolu oli sünge. Mõned olid kurvad, mõned vihased.

Sammelabschiebungen (ühisväljasaatmised) on esile kutsunud proteste Afganistani ebastabiilse julgeolekuolukorra tõttu.

Afganistani suurtel aladel võitlevad valitsusväed endiselt Talibaniga. ÜRO andmetel oli tsiviilohvreid 2016. aasta esimese kuue kuuga kõige rohkem pärast arvepidamise algust 2009. aastal: 5166. Kolmandik neist olid lapsed.

Mitusada inimest tuli kolmapäeva õhtul Frankfurdi lennujaama, kust lend Kabuli väljus, et väljasaatmiste vastu meelt avaldada.

Bundestagi roheliste fraktsiooni esimees Anton Hofreiter nimetas väljasaatmisprogrammi „kalgiks mänguks“ ning arstide organisatsioon IPPNW teatas, et see näitab inimõiguste eiramist.

Saksa valitsus, mis on lubanud mitte saata tagasi lükatud varjupaigataotlejaid tagasi sõjatsoonidesse, on kaitsnud oma poliitikat väitega, et julgeolekuolukord Afganistanis on varieeruv ja teatud piirkonnad on suhteliselt ohutud.

Baieri erakonna kristlik-sotsiaalse liidu (CSU) esimees Horst Seehofer tervitas väljasaatmisi, öeldes kolmapäeva õhtul telekanalile ARD: „Ma loodan, et see ei olnud ühekordne aktsioon.“

Die Zeiti teatel leiab järgmine ühisväljasaatmine Afganistani aset jaanuaris.