Karlsruhes resideeruva konstitutsioonikohtu kohtunik Siegfried Bros ütles, et euroliidu põhiseaduse küsimus ei ole hetkel kohtu jaoks prioriteet, kuna kahes riigis on see rahvahääletusel tagasi lükatud, seega ei saa ta kehtima hakata, teatab Euobserver.

Bros ütles, et kui europõhiseaduse tekst ei muutu, pöördub ta teema juurde kindlasti tagasi. Kohtuniku sõnul on piisavalt aega kaebuse läbi vaatamiseks enne 2009. aastat.

Kohtu otsus on oluline tagasilöök Saksa kantslerile Angela Merkelile, kes seadis europõhiseaduse läbi surumise jaanuarist algava Saksa EL eesistumisperioodi prioriteediks. Merkeli sõnul pole reaalne seda teha Berliini poole aastase eesistumise ajal, kuid aastaks 2009 peaks europõhiseadus kõikjal ratifitseeritud saama.

Saksamaal ei ole europõhiseadus samuti lõplikult ratifitseeritud, parlament tegi vastava otsuse juba 2005 aastal, mil 603-st saadikust 569 ratifitseerimist toetas. Liidupresident Horst Köhler keeldus otsust aga välja kuulutamast, kuna parempoolne parlamendisaadik Peter Gauweiler pöördus konstitutsioonikohtu poole. Gauweiler väitis oma hagis, et europõhiseadus võtab liiga palju võimu rahvusparlamentide käest ära ja on vastuolus Saksa põhiseadusega.

Gauweileri kaebuses öeldakse ka, et Saksa põhiseadus ei võimalda edasist võimu ära andmist Euroliidule, lisaks läheb europõhiseadus vastuollu Saksa põhiseaduse selle osaga, mis reguleerib Saksa riigivõimu ja EL institutsioonide suhteid.

Kommenteerides kohtu teisipäevast otsust, ütles Gauweiler, et „EL põhiseadus kukub tõenäoliselt läbi ka Saksamaal.“

25 euroliidu liikmest on europõhiseaduse ratifitseerinud 14 riiki. Kehtima hakkamiseks peab ta saama heakskiidu kõigis riikides, Hollandis ja Prantsusmaal on rahahääletusel konstitutsioon maha hääletatud. Suurbritannias, Poolas, Tšehhis, Taanis ja Iirimaal on lubatud ratifitseerimiseks korraldada samuti rahvahääletus, kõigis neis riikides on avalik arvamus praegu põhiseaduse vastu.