Tol ajal 18-19-aastased olnud mehed on veresaunast osavõttu kas eitanud või ole nende tervis lubanud neid üle kuulata, teatas prokuratuur.

Võimud lootsid, et läbiotsimised aitavad päevavalgele tuua dokumente, näiteks päevikuid, mis meeste osavõttu Prantsusmaal Oradour-sur-Glane'i külas 1944. aasta 10. juunil toimunud tapatalgutest tõestaksid. Düsseldorfi prokuratuur tunnistas aga, et seni pole läbiotsimiste käigus märkimisväärseid tõendeid leitud.

Neli päeva pärast Normandia dessanti, millega alustati Prantsusmaa vabastamist Saksa okupatsiooni alt, hävitas Oradouri SS põhjustel, mida pole õnnestunud välja selgitada.

Küla 642 elanikku, sealhulgas 200 last aeti kokku peaväljakule. Seejärel aeti nad kirikusse, mis pumbati täis mürgist gaasi ja pandi põlema. Mehed lasti maha või põletati elusalt küünis. Kogu külale pandi tuli otsa ja seda pole kunagi taastatud.

Prantsusmaal sümboliseerib Oradouris juhtunu kõige hullemat natside barbaarsust ning küla jäeti selliseks, nagu ta jäi, et seda meelde tuletada.

1950. aastatel mõisteti Prantsusmaal veresauna eest kohut umbes 60 sõduri üle ning 20 neist mõisteti süüdi, kuid vabastati kõik mõne aasta jooksul.