Gröning ise ei tapnud kedagi, kuid prokuratuur leidis, et rongitäite viisi laagrisse toodud juutide raha lugemisega aitas ta massimõrva eest vastutanud režiimi toetada, vahendab Reuters.

Alates aprillist kohtu all olnud Gröning on tunnistanud oma moraalset süüd, kuid on öelnud, et on kohtu otsustada, kas ta on ka õiguslikult süüdi.

Varem sel kuul ütles Gröning, et võib andestust paluda vaid jumalalt, sest tal ei ole õigust seda holokausti ohvritelt paluda.

Kohtuprotsessil oligi põhiküsimus see, kas inimesed, kes olid natside masinavärgis väikesed mutrikesed ega võtnud aktiivselt osa kuue miljoni juudi tapmisest, on süüdi kuritegudes. Kuni viimase ajani on Saksa kohtusüsteem leidnud, et ei olnud.

Gröningi töö Auschwitzis oli rongiga laagrisse saabunud juutide isiklike esemete kokkukogumine. Tollal 21-aastane Gröning, kes enda tunnistuse järgi oli innukas nats kui ta 1942. aastal laagrisse tööle saadeti, vaatas läbi inimeste pagasi, eemaldas ja luges üle kogu raha ja saatis selle SS-i asutustesse Berliini.

Gröningi-vastased süüdistused puudutasid 1944. aasta mai ja juuli vahelist perioodi, kui Auschwitzi saabus 137 rongi umbes 425 000 Ungari juudiga. Vähemalt 300 000 neist saadeti süüdistuse järgi otse gaasikambrisse.