Uus valitsuskoalitsioon koosneb kristlikest demokraatidest (CDU), CDU Baieri sõsarparteist kristlikust sotsiaalliidust (CSU) ja sotsiaaldemokraatidest (SPD). Merkeli autoriteet taolise valitsuse juhina on üsna nõrk, teatab The Telegraph.

Pärast Teist maailmasõda on Saksamaal vaid korra varem olnud taoline koalitsioon. Merkeli jalgealust on õõnestanud asjaolu, et ta oli sunnitud valitsusse võtma mitmeid isikuid, keda peetakse parteisiseselt tema tugevateks rivaalideks.

Merkelil on vaatlejate sõnul raske oma valitsust koos hoida ja juhtida. Tema eesmärgiks on viia ellu olulised majandusreformid, mis olid tema põhiliseks valimislubaduseks. Saksamaal on hetkel viis miljonit töötut, tohutu eelarve puudujääk ja null või negatiivne majanduskasv.

Merkeli kabinetis on kaheksa SPD liiget, kaks CSU liiget ja ainult kuus tema enda partei liiget. Tema enda partei liikmed on aga varem teda karmilt kritiseerinud.

Üks sellistest on uus siseminister Wolfgang Schäuble, kelle Merkel kukutas CDU juhi kohalt pärast finantsskandaali. Teine on minister Horst Seehofer SCU-st, kellel oli eelmisel aastal Merkeliga verine tüli tervishoiupoliitika üle.

Merkeli ainsad tõelised liitlased valitsuses on 47-aastane seitsme lapse ema günekoloog Ursula von der Leyen. Temast peaks saama perekonnaminister. 50-aastane Annete Schavan võtab ilmselt haridusministri portfelli ning prantsuse hugenottide järeltulijast Thomas de Maiziere’ist saab Merkeli kabinetiülem.

Merkelit nõrgendab ka see, et SPD suutis endale välja kaubelda kõige tähtsamad ministeeriumid, kaasa arvatud välis-, rahandus-, ja tööministeeriumi.