Liidukantsler Angela Merkeli juhitavat valitsuskoalitsiooni esindav Wulff kogus esimeses valmisvoorus 600 ja teises 615 häält, samas kui võiduks oli tarvis 623 valimiskogu liikme toetust. Sotside ja roheliste kandidaat Joachim Gauck pälvis esimeses ringis 499 ja teises 490 häält ning Vasakpartei kandidaat Luc Jochimsen vastavalt 126 ja 123 toetajat.

Kolmandas voorus võitis Wulff lõpuks 625 häälega, talle kaotanud Gauck sai aga 494 häält. Jochimsen võttis enne viimast vooru oma kandidatuuri tagasi, kuid teistele kandidaatidele see suurt lisatoetust ei andnud.

Pikantseks muudab hääletustulemused see, et konservatiividel ja liberaalidel oli valimiskogus 644 esindajat, samas kui sotse ja rohelisi oli kokku vaid 460 – seega hääletas osa võimuliitlasi ka ise vähemalt kahes avavoorus vastaste kandidaadi poolt. Vasakparteil oli 124 esindajat, mis klapib enam-vähem nende kandidaadi tulemustega.

Spiegel Online’i arvates hindas Merkel riigis valitsevaid meeleolusid täiesti valesti, kui saatis valimiskogu ette ustava, kuid halli parteisõduri Wulffi, samal ajal kui sotsid ja rohelised otsustasid Ida-Saksamaalt pärit karismaatilise eksvaimuliku ja inimõiguslase Gaucki kasuks. Kuigi Wulff valiti lõpuks presidendiks, sai liidukantsleri maine ikkagi tugeva hoobi.

51-aastane Christian Wulff on hariduselt jurist ja teda on nimetatud mõõdukaks konservatiiviks. Wulff on Merkeli juhitava Kritlik-Demokraatliku Liidu (CDU) aseesimees ja alates 2003. aastast Alam-Saksi liidumaa peaminister.

Saksamaa peamiselt esindusülesandeid täitev president valitakse 1244-liikmelises valimiskogus, mis moodustatakse parlamendi mõlema koja saadikutest ja liidumaade esindajatest. Võiduks peab presidendikandidaat koguma kahes esimeses voorus absoluutse enamuse ehk 623 toetajat, kolmandas voorus piisab lihtenamusest ehk suurimast häälte arvust.