Saksamaa, Poola ja Rootsi näitasid vastusammuna ust Vene diplomaatidele
(112)
Saksamaa, Poola ja Rootsi kuulutasid eile igaüks ühe Vene diplomaadi oma riigis persona non grata’ks, vastates sama mõõduga Moskva eelmise nädala otsusele saata välja nende riikide diplomaadid väidetava osavõtu eest meeleavaldustest Vene opositsionääri Aleksei Navalnõi toetuseks.
„Me oleme teavitanud Venemaa suursaadikut, et ühel isikul Venemaa saatkonnast on palutud Rootsist lahkuda,” teatas Rootsi välisminister Ann Linde Twitteris, vahendab Associated Press. „See on selge vastus vastuvõetamatule otsusele saata välja Rootsi diplomaat, kes täitis ainult oma kohuseid.”
Saksamaa välisministeerium teatas, et Venemaa otsus saata välja Euroopa diplomaadid „ei olnud mingil viisil õigustatud”, ning kinnitas, et Saksamaa saatkonna töötaja tegutses oma õiguste piires Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni järgi, et „informeerida ennast arengutest kohapeal”.
Saksamaa välisministeerium lisas, et otsus tehti tihedas koostöös Poola, Rootsi ja Euroopa Liidu diplomaatiateenistusega.
Poola välisministeerium teatas Twitteris, et „vastavalt vastastikkuse põhimõttele” loetakse „Poznańi peakonsulaadis töötav diplomaat persona non grata’ks”.
Euroopa Parlament tegi avalduse, milles pöördus kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide poole, et need näitaksid üles maksimaalset solidaarsust Saksamaa, Poola ja Rootsiga ning astuksid kõik asjakohased sammud, et näidata liidu ühtekuuluvust ja tugevust.
Euroopa Parlamendi liikmed kutsusid välja töötama uut strateegiat Euroopa Liidu suhetes Venemaaga, mis keskenduks demokraatlikke väärtusi, õigusriiki, põhivabadusi ja inimõigusi edendava kodanikuühiskonna toetamisele.
Euroopa Liidu diplomaatide väljasaatmine Moskva poolt reedel oli Euroopa Liidu jaoks eriline kõrvakiil seetõttu, et see toimus samal ajal, kui Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kohtus Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Borrell ütles, et sai väljasaatmistest teada sotsiaalmeediast.
„Venemaa võimude selle visiidi käigus saadetud sõnumid kinnitasid, et Euroopa ja Venemaa liiguvad teineteisest eemale,” kirjutas Borrell pärast Brüsselisse naasmist oma blogis. „Paistab, et Venemaa haagib end üha rohkem Euroopast lahti ja vaatab demokraatlikele väärtustele eksistentsiaalse ohuna.”
Borrell kirjutas ka, et reis tekitas temas sügava mure Venemaa ühiskonna arengu ja Venemaa geostrateegiliste valikute üle, ning väljasaatmised annavad Borrelli sõnul mõista, et Vene võimud ei taha haarata võimalusest konstruktiivsemale dialoogile.
