Saksamaa kaitseminister: NATO on tugev liit, mida võivad ka Balti riigid usaldada
Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen andis intervjuu ajalehele Rheinische Post, milles oli muu hulgas juttu Krimmi kriisist ja Balti riikidele kindlustunde andmisest NATO-s.
Rheinische Post küsis, kas NATO peaks Venemaa presidendi Vladimir Putini edasiliikumist arvesse võttes ettevaatusabinõuna rohkem vägesid idapiirile ja Balti riikidesse saatma.
Von der Leyeni sõnul on ülim eesmärk diplomaatiline lahendus ja selle kallal töötatakse intensiivselt. Algava OSCE vaatlusmissiooniga Ukrainas astutakse nüüd esimene samm õiges suunas.
„Me peame aga samaaegselt mõistma meie NATO kaitsealliansi parterite õigustatud muresid, mis on ka meie mured. Sellised riigid nagu Poola, Rumeenia ja Balti riigid tahavad tunda, et NATO seisab kindlalt nende kõrval. Seal ei käi jutt täiendavatest vägedest, vaid kohalolekust ja õppustest, mida NATO-s pidevalt toimub,“ ütles von der Leyen.
Üks näide on von der Leyeni sõnul Balti riikide õhuruumi valvamine.
„Seda ülesannet jagavad juba ammu teised NATO liikmed, ka meie, sakslased, sest Balti riikidel ei ole oma õhujõude. Jutt käib niisiis enesestmõistetavast solidaarsusest alliansis. Tugevam julgeolekutunne aitab kaasa deeskaleerimisele,“ rääkis Saksamaa kaitseminister.
Kas Krimmi kriis on teie kui kaitseministri vaateid muutnud, selle taustal, et sada aastat pärast Esimese maailmasõja algust poleks mõned kuud tagasi keegi sellist eskaleerumist ette kujutada osanud, küsis Rheinische Post.
„See tugevdab minu veendumust, et sõjavägi saab olla ainult osa võrgustunud julgeolekust, kooskõlas diplomaatia ja majanduskoostööga. Põhjendatult ei ole NATO ainult sõjaline, vaid ka poliitiline liit. NATO on tugev liit. Seda võivad ka Balti riigid usaldada. Rahu ja heaolu püsivad pikka aega ainult stabiilsusel ja koostööl. Seetõttu soovime me läbirääkimisi Venemaaga,“ ütles von der Leyen.
