Merkel ja Macron kommenteerisid seda teemat eilsel kohtumisel Brüsselis, mis oli Euroopa Liidu liidrite jaoks võimalus arutada uut poliitilist maastikku ja seda, kes võiks üle võtta tippametikohad, vahendab BBC News.

Euroopa Parlament on pärast valimisi killustunum ja konsensuse leidmine keerulisem.

2014. aastal valiti Jean-Claude Juncker Euroopa Komisjoni presidendiks paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) kandidaadina pärast EPP valimisvõitu.

Seekord on aga EPP kandidaadi Weberi jaoks tegemist palju suurema väljakutsega, sest EPP kohtade arv europarlamendis kukkus 217-lt 180-le, kuigi EPP jäi siiski suurimaks grupiks.

Pärast läbirääkimisi ütles Merkel, et seisab Weberi taga, aga teised seisavad oma kandidaatide taga, mis on selge.

Varem samal päeval oli Macron öelnud, et ei taha rääkida nimedest, aga mainis siiski kolme, kelle hulgas Weberit ei olnud.

Hiljem keeldus Macron nimetamast lemmikkandidaati, öeldes, et tahab, et uus komisjoni president oleks „kõige karismaatilisem, loovam ja võimalikult kompetentne”.

Kandidaatide hulgas on veel Brexiti pealäbirääkija, prantslane Michel Barnier, Taani liberaal Margrethe Vestager ja Hollandi vasaktsentrist Frans Timmermans.

Teised Euroopa Liidu tippametnikud, kes tuleb sel aastal välja vahetada on Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk Poolast, Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Itaaliast ja Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini Itaaliast.

Uued tippametnikud peaksid ametisse astuma 1. novembril, välja arvatud Euroopa Ülemkogu president, kes alustab 1. detsembril.