Saksa välisminister Delfile: Poola ja Balti riigid võivad olla kindlad, et võtame nende muresid kui endi omi

 (71)
Saksa välisminister Delfile: Poola ja Balti riigid võivad olla kindlad, et võtame nende muresid kui endi omi
Saksa välisminister Heiko Maas. Foto: Markus Schreiber / AP

Saksa välisminister Heiko Maas ütles intervjuus Läti Delfile, et Saksamaa täidab NATO-s oma kohustusi.

Kas arvate, et Saksamaad survestatakse NATO poolt 2-protsendilise kohustuse tõttu? Millal võiks Saksamaa jõuda nende 2%-ni?

Saksamaa täidab NATO-s oma kohustusi. Oleme selgelt pühendunud kaitsekulutuste langustrendi ümberpööramisele, rohkem investeerimisele ning peame oma sõna. 2014. aastast alates oleme NATO kriteeriumide järgi oma kaitsekulutusi 45 protsendi võrra suurendanud - ükski teine liitlane Euroopa mandril ei panusta rohkem.

Täidame oma kohustusi ja tõestame seda liitlastele iga päev: oleme Afganistanis suuruselt teine vägede toetaja, saadame alates 2017. aastast Leetu Saksa pataljoni suuruse üksuse, osana NATO õhuturbe missioonist kõigis kolmes Balti riigis asuvad meie hävitajad Eurofighter nii Eestis kui Leedus. 2019. aastal võtsime taas üle NATO kiirreageerimisjõudude juhtimise ja ehitame Ulmi uut NATO peakorterit. Need kõik on väga konkreetsed panused NATO tugevdamisse. Saksamaad saab usaldada.

Seotud lood:

Kuidas kirjeldaksite NATO rolli praeguses rahvusvahelises süsteemis? Kui tugev see on?

NATO on ajaloo edukaim kaitse liit, olles taganud juba 70 aastat euroatlantilise julgeoleku ja tehes seda ka edaspidi. Pärast seda, kui Venemaa annekteeris rahvusvahelist õigust rikkudes Krimmi, on NATO muutuva rahvusvahelise julgeolekukeskkonnaga kiiresti kohanenud: suurema kohalolekuga idas, kiirema reageerimisvalmiduse, uue juhtimisstruktuuri ja uute lähenemisviisidega küberruumis. Tõsi, oleme viimastel kuudel kogenud erinevaid proovilepanekuid ning tänased julgeolekupoliitika väljakutsed on teistsugused kui kümme aastat tagasi. Kuid selleks, et tagada NATO ühtekuuluvus ja liitu strateegiliselt edasi arendada, on vaja meie kõigi panust.

Olete juba Emmanuel Macroni avalduste üle seoses NATO ajusurmaga oma muret. Milliseid signaale edastab teie arvates Macroni avaldus teistele NATO riikidele? Milliseid signaale annavad nad Saksamaale?

NATO tagab juba 70 aastat Euroopa rahu ja julgeoleku. Teame, et meie Ameerika sõbrad annavad sealjuures olulise panuse. Samal ajal peab Euroopa võtma omaenda julgeoleku eest suurema vastutuse.

Seepärast oli õige otsus, et peame sihipäraselt tugevdama Euroopa julgeolekupoliitika koostööd ning ajendatuna mitte soovist NATOT-t asendada, vaid NATO-t tervikuna ja alliansi Euroopa sammast tugevdada. Meie naabrid Poolas ja Balti riikides võivad kindlad olla, et me võtame nende julgeolekuvajadusi sama tõsiselt kui enda omi.

Kuidas on Türgi sissetung Süüria kirdeosas muutnud praegust meeleolu ja olukorda NATO-s, kui üldse?

Muidugi on olukord Põhja-Süürias teema, mis tekitab muret. Tegeleme sellega intensiivselt. Seepärast on hea, et täna toimub NATO välisministrite kohtumine. Alati on parem rääkida üksteisega kui üksteisest.Vaatamata praegustele erimeelsustele Ankaraga on selge: meie huvides on, et oluline partner Türgi, ning seda ka NATO puhul, ei kaugeneks Euroopast.

Ameerika Ühendriikide senat võib peagi hakata kehtestama sanktsioone ja peatama Nord Stream 2 projekti. Balti riikide, Poola ja Ukraina jaoks on ärevust tekitav, et tegemist pole majandusliku, vaid geopoliitilise projektiga. Mis põhjusel ei võetud/võeta neid muresid kuulda? Kas usute, et Saksamaa seisukohast on Nord Stream 2 projekti võimalik tagasi pöörata? Balti riikides näeme seda küsimust julgeoleku ja geopoliitilise stabiilsuse osana, sellepärast on meile oluline kuulda teie arvamust.

Oleme geostrateegilistes ja julgeolekupoliitilistes küsimustes nii oma Balti sõpradega kui ka oma partneritega Poolas ja Ukrainas pidevalt kontaktis. Me ei jätnud mingit kahtlust, nagu võiks meie meelest nende riikide julgeoleku üle kaubelda. Võtame oma partnerite muresid väga tõsiselt ja just seetõttu seisab ka Saksamaa valitsus kindlameelselt selle eest, et lisaks Nord Stream 2-le toimuks gaasitransiit ka edaspidi läbi Ukraina.