Natside kuritegude avastamise ja uurimisega tegeleva ametkonna Zentrale Stelle juht Kurt Schrimm ütles The Localile, et Demjanjuki süüdi mõistmine mais muutis uurijate jaoks reegleid kahel tähtsal viisil.

„Aastakümneid oli raamistik teistsugune, aga Demjanjuki juhtum näitas, et Saksa kohtutel võib olla jurisdiktsioon ka kuritegude puhul, mis leidsid aset väljaspool Saksamaad, ning süüdistuse esitamiseks pole vaja üksikuid konkreetseid tegusid,“ ütles Schrimm.

91-aastane Ukrainas sündinud Demjanjuk mõisteti Müncheni rongkonnakohtus viieks aastaks vangi vähemalt 28 000 inimese tapmisele kaasa aitamise eest ajal, kui ta töötas Sobibori surmalaagris valvurina.

Schrimmi kolleegid üle maailma loodavad nüüd tuua päevavalgele ka teisi natside surmalaagrite töötajaid, kuigi õnnestumise võimalused on väikesed.

Schrimmi sõnul on aktiivne uurimine käimas Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal ning Argentinas, Uruguays ja Brasiilias ja kontaktis ollakse ka Boliivia võimudega.

Tegemist pole Hollywoodi filmides näidatud natsiküttimisega, väitis Schrimm. „Me ei ürita leida Mister X-i. See on kohalikes arhiivides andmete otsimine, töötamine inimestega kohapeal, et välja sõeluda inimesi, kes saabusid Saksamaalt 1940. aastate lõpus ja 1950. aastatel.“

Kuigi Demjanjuki protsessil loodud juriidilised pretsedendid võidakse kõrgema astme kohtus tühistada, ei ole Schrimm nõus ootama advokaatide apellatsioone, sest potentsiaalsed uuritavad on liiga vanad.

„Me ei saa oodata ühegi apellatsiooni tulemust, sellega läheks liiga kaua ja me kaotakse väärtuslikku aega. Igasuguse apellatsiooni läbivaatamiseks võib kuluda aasta,“ ütles Schrimm.

Jahiga ühineb Simon Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff, kes ütles Associated Pressile, et alustab uut kampaaniat teadlikkuse tõstmiseks ja alles jäänud natsikurjategijate asukoha kindlaks tegemiseks.

„Sellest tuleb väga huvitav viimane peatükk,“ ütles Zuroff.