Saksa telekanal: Eesti metsade lageraie teeb kahju, aga juhindub taastuvenergia eesmärkidest
Kuigi Saksamaal metsapindala viimastel aastatel veidi kasvab, pole see mujal Euroopas sugugi tava. Teadlased tegid hiljuti satelliidipilte avastades ehmatava avastuse, kuidas metsaraie on alates 2016. aastast Põhjamaades väga kiiresti tõusu teel: seda nii Rootsis, Soomes, Leedus kui Eestis.
Telesari leiab, et kuigi see ei pruugi tunduda esialgu loogilisena, tuleneb see trend riikide taastuvenergia ehk CO2-eesmärkidest: nimelt on suur nõudlus palkide järele pelleti- ehk puidugraanulite tööstuses. Viimaste põletamist peetakse Euroopa Liidus taastuvenergiaks, küll aga ei arvestata, et üha enam ei toodeta pelletit puhtalt raiejäätmetest, vaid ka ümarpalgist.
Kui vaadata Eestit, siis siin kannatab telekanali teatel looduse mitmekesisus üha enam, sest maha saetud lehtpuud asendatakse okaspuudega, mis kasvavad kiiremini.
Võttegrupiga rääkinud MTÜ Päästame Eesti Metsad asutaja Liina Steinberg ütles, et olukord on selliseks kujunenud ennekõike seetõttu, et pelletite äri on väga tulus.
Telesari märgib, et puidutööstus on Eestis oluline majandusharu, pakkudes tööd 30 000 inimesele, ning tõdeb seejärjel, et Eesti keskkonnaministeerium ei näe tänaseni probleemi väärtusliku puidu põletamises biomassina.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles aga võttegrupile, et kuna puud kasvavad tagasi, võib neid näha kui taastuvat materjali. "Meil ei ole palju alternatiive. Biomass on taastuvenergia. Puud kasvavad tagasi. Kui me saame puud metsast selliselt kätte, et me ökosüsteemi ei kahjusta, on puit igal juhul taastuv materjal," märkis Lamp.
Telesari pani aga asekantsleri sõnad küsimärgi alla, viidates, et metsades võib juba märgata lindude arvukuse tõsist vähenemist, mille üheks põhjuseks peetakse ka erandite tegemist raieks viimaste pesitsusajal. Looduskaitsja Steinberg tõdes, et ainuüksi viimase 40 aasta jooksul on lindude populatsioon Eestis vähenenud juba neljandiku võrra.
