„Liiduprokurör... usub, nagu ka justiitsministeerium, et avaldatud informatsioon ei olnud kriminaalõiguse mõistes riigisaladus,“ teatas prokuratuur The Locali vahendusel.

Prokuratuur jätkab aga juurdlust nende üle, kes võisid informatsiooni Netzpolitiki ajakirjanikele lekitada.

Netzpolitiki toimetaja Markus Beckedahl teatas Twitteris, et ajakirjanikud tahavad selgust selle kohta, kas nad olid jälgimise all, ning kes teadis mida ja millal selle kohta, et neid uuriti riigireetmise asjus.

Netzpolitikil on endiselt nõudmiste nimekiri, sealhulgas tahetakse, et võimud selgitaksid, kas ajakirjanikke jälgiti, ning nõutakse ka täpset sündmuste järjestust ja informatsioonivoogu valitsuse sees, mis seda asja puudutab.

„Tähelepanu ja avalik debatt on meid kaitsnud,“ lisas Beckedahl. „Me loodame, et meie ja kõigi teiste jälgimiskompleksi ja NSA skandaali kajastavate ajakirjanike hirmutamiskatse on suurejooneliselt läbi kukkunud. Kui see nii on, on see ajakirjandust Saksamaal tugevdanud.“

Beckedahl ei unustanud oma allikaid ning kaebas käimasoleva juurdluse üle nende paljastamiseks, kuigi neid ootavad leebemad süüdistused kui riigireetmine.

„Nüüd oleks õige aeg arutada ka vilepuhujate kaitse parandamist. Saksamaal on selles valdkonnas endiselt arengumaa,“ kirjutas Beckedahl.

Saksamaa justiitsminister Heiko Maas vallandas Netzpolitiki skandaali tõttu eelmisel nädalal peaprokurör Harald Range.

Beckedahl teatas reedel, et teda ja tema meeskonda ähvardatakse endiselt süüdistuse esitamise ja jälgimise alla võtmisega ilma muu kaitseta kui Range lubadus, et juurdlus on peatatud.

Reedel sai teatavaks ka, et prokuratuur uurib seoses saladokumentide avaldamisega Netzpolitiki poolt parlamendi liikmeid. Dokumentides paljastati Saksamaa sisejulgeolekuteenistuse uut tüüpi massilise jälgimise plaan.

Julgeolekuteenistus usub, et lekitada võidi informatsioon, mis anti plaani kohta parlamendi liikmetele.