Saksa põhiseaduskohus arutab ESMi seaduslikkust: põhiseadus kehtib ka kriisi ajal

Teisipäeval, 10. juulil hakkas liitvabariigi põhiseaduskohus Karlsruhes arutama neile laekunuid kiiravaldusi, millega püütakse saavutada esialgne kohtuotsus, mis keelaks liidupresident Joachim Gauckil 29. juunil Bundestagis (parlament) ja Bundesratis (ülemkoda) kinnitatud Euroopa fiskaalleppe ja stabiilsusmehhanismi (ESM) allkirjastamise. Kohtuistung algas hommikul kell 10 ja kestis kokku üle 10 tunni.

ESM on lühend Euroopa stabiilsusmehhanismist. Rahvusvahelise finantsinstitutsiooni, mis tegutseb Luksemburgis, asutasid eurotsooni 17 liiget, sõlmides 2. veebruaril 2012 lepingu, mis peaks hakkama kehtima juuli alguses. ESM asendab praegust Euroopa finantsstabiilsusfondi EFSF-i, mille tegevus lõpeb 2012. aastal. Uus stabiilsusmehhanism on loodud toetamaks rahalistes raskustes olevaid eurotsooni liikmeid.

Juhul, kui riigipea peaks uued Euroopa seadused kinnitama, poleks põhiseaduskohtul enam võimalik kokkuleppeid peatada. Karlsruhe kohtunikud on siiani tavaliselt toetanud meetmeid, mis aitavad kaasa riigi lõimumisele Euroopaga. Kuid nad on kehtestatud tihti lisanõudeid, tugevdades mh parlamendi rolli otsuste tegemisel.

Seekord on kohus aga täbaras olukorras. Sest: mis juhtub, kui Karlsruhe kohtunikud peatavad seadused, kuid märkavad hiljem, et nood vastasid põhiseadusele? Ja vastupidi: kui nad näitavad kokkulepetele rohelist tuld ning hiljem selgub, et ESM ja fiskaallepped ei ole tõepoolest kooskõlas põhiseadusega?

Nüüd soovivad kohtunikud võtta endale aega seaduste läbivaatamiseks. “Ka kriisiaegadel kehtib põhiseadus,” toonitas kohtu president Andreas Voßkuhle. Ekspertide teatel võib kontrollimisprotsess kesta kuni kolm kuud.

Bundestag loobub uute seadustega kontrollimast maksumaksjate raha kasutamist

Karlsruhesse toodi kohe, kui seaduste vastuvõtmine oli Berliinis toimunud, rohkem kui 12 000 avaldust. Kaebajate hulgas on mh ühing Mehr Demokratie (Rohkem Demokraatiat), mida esindab endine liidujustiitsminister Herta Däubler-Gmelin (SPD), erakonna Die Linke liiduparlamendi franktsioon, kristlik-demokraatliku liidu CSU poliitik Peter Gauweiler ja grupp kodanikke, kes on kogunenud Nürnbergi riigiõigusteadlase Karl Albrecht Schachtschneideri ümber.

Nad kõik esindavad arvamust, et vastuvõetud lepped euro päästmiseks ei vasta liitvabariigi põhiseadusele, kuna nüüd ei otsusta enam Bundestag selle üle, kuidas ja milleks Saksa maksumaksjate raha kasutatakse: “Bundestagi kesksete sektorite õigused viiakse uute lepete kohaselt Euroopasse. Kuid mitte Euroopa parlamenti, vaid pankadele ja valitsustele. Siinkohal on punane joon ületatud. Ohus on meie demokraatia, sest otsustavad teised, keda sakslased valinud ei ole, mida meie rahaga tehakse”, ütles Däubler-Gmelin Karlsruhes, jätkates: “ESMiga soovitakse viia rahvusvahelisse õigusesse sisse alaline vastutusmehhanism, mis tähendab, et Bundestagil pole üksikjuhtudel enam mingisugust võimalust päästeabinõusid tagasi lükata või neid kujundada. Me soovime paremat Euroopat, mitte sellist, mida proua Merkel soovib meile alternatiivituna müüa.”

Däubler-Gmelin oli 1998-2002 justiitsminister Gerhard Schröderi kabinetis. Ta oli töökas, reformialdis ja skandaalidevaba. Kuni komistas oma ettevaatamatu sõnastuse otsa. Kolm päeva enne Bundestagi valimisi 2002 tsiteeris teda Schwäbische Tagblatt: „Bush soovib oma sisepoliitilistelt raskustelt tähelepanu ära pöörata. See on armastatud meetod. Hitlergi kasutas seda.” Diplomaatiline skandaal oli valmis ja rikkus pikaks ajaks ära Saksa-Ameerika suhted. Nüüd on jurist poliitilisel parketil võitlusvalmina tagasi.

Lepete pooldajad on sedavastu optimistlikud. Vabade demokraatide partei FDP fraktsiooni šeff Rainer Brüderle arvab, et põhiseaduskohus teeb otsuse kiiresti ja see on positiivne. Sotsiaaldemokraatliku partei SPD juht Sigmar Gabriel tõi omakorda esile, et kohus ei hakka seadusi sisuliselt arvustama, juristid võivad esitada kriitikat ainult selle kohta, et Bundestag on võtnud seadused vastu liialt suure surve all, võtmata aega põhjalikuks aruteluks. Bundestagi president Norbert Lammert (CDU) hoiatas omakorda raskete tagajärgede eest mitte ainult Saksamaale, kui ESM ja fiskaallepped peaksid nurjuma. FDP esimees Euroopa parlamendis, Alexander krahv Lambsdorff, kahtles jällegi kõrgete kohtunike otsustusvõimes: „Mitmed kritiseerivad õigustatult, et põhiseaduskohtu kohtunikud ei ole piisavalt kursis kõikide Euroopa menetlustega. Seetõttu juhtub vahel, et teadmatusest langetatakse ekslikke otsuseid.“

ESM oleks algselt pidanud hakkama kehtima 1. juulil. Plaanitud oli, et liidupresident Gauck kinnitab seaduse oma allkirjaga juuni lõpus. Põhiseaduskohtule laekunud arvukate kaebuste tõttu on nüüd lükatud tähtaega edasi kuni Karlsruhe on otsuse langetanud.

Schäuble on kindel põhiseaduskohtu positiivses lahendis

Liidufinantsminister Wolfgang Schäuble (CDU), kes oli isiklikult Karlsruhes kohal, hoiatas, et kui otsuse tegemine kestab kauem kui juuli lõpuni, võib see negatiivselt mõjutada finantsturgu. Spekulatsioonid selle üle, et mitmed riigid soovivad eurotsoonist lahkuda, ohustavat Saksagi majandust. Rääkides ajakirjanikega oli ta kindel, et kohtunikud langetavad otsuse ESMi ja fiskaalpakti kasuks.

Kaebuste esitajad lükkasid Schäuble väited tagasi. “Momendil on ainult pooled eurotsooni riikidest kinnitanud ESMi”, tuletas meelde Gregor Gysi erakonnast Die Linke. Däubler-Gmelin ütles raadio RBBs, et momendil kehtib euro ajutine päästemehhanism EFSF, „seega pole kellelgi põhjust muretsemiseks, et Euroopa või euro põhja läheks.”

Huvitava teesiga tuli välja riigiõigusteadlane Mainzi ülikoolist. Professor Friedhelm Hufen ütles telekanal ZDFi uudistesaates “Heute”: “Kuigi Karlsruhe kohtunikud seisavad praegu raske ülesande ees, otsustavad nad tõenäoliselt kolmanda variandi kasuks – nad lihtsalt ootavad ära, mis turgudel hakkab toimuma.”

Piraadid demonstreerisid põhiseaduskohtu ees

Põhiseaduskohtu ette oli kogunenud jälgima maratonprotsessi väike rühm ühenduse Mehr Demokratie ja piraadipartei liikmeid. Piraatide juht Thomas Marc Göbel kinnitas, et nad kõik on oma hinges eurooplased, kuid tunnevad muret, et liidupõhiseaduse artikkel 20 on surnud peale ESMi ja fiskaallepete sõlmimist.

Saksamaa kõrgeim kohus - põhiseaduskohus
Saksamaa põhiseaduskohtule (Bundesverfassungsgericht) Karlsruhes võib iga liitvabariigi kodanik, kes tunneb, et tema põhiseaduslikke õigusi on rikutud, esitada kaebuse. Avalduse esitamine on kodanikele tasuta.

Olla kohtunik põhiseaduskohtus, tähendab igale juristile suurt au. Pooled kohtunikest valib Bundestag, pooled Bundesrat. Juristid tohivad töötada Karlsruhes kokku maksimaalselt 12 aastat. Kohtunikuks võib kandideerida iga õigusteadlane, kes on vähemalt 40 aastat vana ja kellel on olemas selleks pädevus.