Saksa leht viibutab Poola, Baltikumi ja Soome suunas näppu: enne Vene ohu tõttu solidaarsuse nõudmist peaksite rohkem pagulaskriisi panustama

 (284)
Tulemas uus kvoodisüsteem?
Põgenikud
PõgenikudFoto: Junaidi Hanafiah, Reuters/Scanpix

Saksa maineka päevalehe Frankfurter Allgemeine poliitikatoimetaja Thomas Gutschker heidab oma arvamusoos Ida-Euroopale, sealhulgas Balti riikidele ette liialt vähest panustamist pagulaskriisi lahendamisesse ning tuletab meelde, et Venemaaga seoses on Lääne-Euroopa seni oma partneritega küll solidaarne olnud.

Ajakirjanik alustab oma kirjatükki meeldetuletustega, kuidas Poola president Andrzej Duda palus rohkem NATO kohaolekut regiooni, kuna nad ei tunne end Ukraina kriisi tõttu turvaliselt. Gutschker kirjeldab, kuidas Baltikumis lendavad pidevalt Vene lennukid ja Kaliningradis on olemas lühimaa raketid, millega saab kogu piirkonda pommitada.

"Keegi ei ole üllatunud, et Poola, Balti riigid, rumeenlased ja bulgaarlased nõuavad partneritelt solidaarsust - oht on tõeline," kirjutab Gutschker.

Seejärel toob ajakirjanik välja, kuidas NATO on peale Krimmi annekteerimist reageerinud - NATO sõjalaevad patrullivad Läänemerel, sõjaväelaste kohaolek on läbi ajaloo suurim, loodi kiirreageerimisüksus ning varsti tulevad ka USA tankid.

"See on praktiline solidaarsus, Lõuna-Euroopa riigid osalevad kiireageerimisüksuse töös, kuigi Venemaa on sisuliselt nende kõige viimane mure," kirjutab Gutschker ja küsib, et kas kõige selle valguses Ida-Euroopa riigid Euroopa piiride küsimuses ka end kuidagi vastutavana tunnevad?

Seotud lood:

Põgenikeprobleem kauge

Ajakirjanik tuletab meelde, et iga päev ja öö saabub Aafrikast ja Lähis-idast tuhandeid migrante, kuid Poolale ja Baltikumile on see võitlus sama kauge, kui kreeklastele ja itaallastele Mariupol.

"Põgenikke näevad nad (Balti riigid - toim.) paremal juhul televiisorist. Eestis, Leedus ja Lätis on viimase kolme aasta jooksul saanud täpselt 275 inimest asüüli, 275 184 000-st inimesest, kes on Euroopasse pagenud," kirjutab poliitikatoimetaja.

Gutschker juhib tähelepanu, et põgeniketulva alla kannatavad vaid mõned EL-i riigid ning ülejäänud tänavad jumalat, et migrantide tee neist mööda viib. "Nad peidavad ennast," on ajakirjanik resoluutne ja tuletab meelde, et Ida-Euroopa nõudis juba juunis vabatahtlikke kvoote ja neid nad ka said.

"Sellest alates on aga migrantide vool hoogustunud - ja isegi väike kvoot, mis toona välja jagati, ei ole vabatahtlikkuse alusel täidetud. Nii ei saa enam edasi minna. Aga kuidas siis? Euroopa vajab uut kokkulepet, uut teadvust ühiselt jagatavast saatusest," kirjutab toimetaja.

"Täpsemalt see tähendab: poolakad, rumeenlased ja Balti riigid, aga ka tšehhid, slovakid ja soomlased peavad pikemas perspektiivis nõudma Vene ohu tõttu neile suunatud solidaarsust ainult siis, kui nad võtavad enda kanda ka põgenikekriisi tagajärgi," lisas Gutschker.

Uus kvoodisüsteem?

Seega käibki toimetaja välja, et kasutusele tuleks võtta uus kvoodisüsteem. Ta kirjutab, et arusaadavalt on noortel riikidel raske, kuna nendes pole isegi märkimisväärset moslemite kogukonda ning inimeste integratsioon on aeglane.

"Tolerantsust saab aga õppida, kaastunne ei ole geograafiline element. See on Euroopa väärtus," kirjutab toimetaja.

Kõige lõpuks lisab ajakirjanik, et paari nädala pärast käib Euroopa Komisjon välja uue kvoodisüsteemi kohest kaitset vajavate pagulaste jaoks ja see plaanitakse käivitada hädaabiolukorras, nagu näiteks praegu juba tekkinud.

"Ida-Euroopa riigid peaksid mõtlema kaks korda, enne kui plaani tagasi lükkavad. Võibolla peavad nad seda süsteemi ühel päeval ise kasutama: kui miljonid ukrainlased, kes on jäänud sõjas kodutuks, ei näe näiteks enam enda maal tulevikku," viitab ta lõpetuseks võimalikule kriisile ka Ida-Euroopas.