Aastatel 1999 kuni 2004 president olnud Herzog ütles ajalehes Welt am Sonntag avaldatud artiklis, et 84 protsenti Saksamaa seadusandlusest tuleb tänapäeval Brüsselist, teatab Euobserver.

“EL poliitikatel on alarmeerivalt vähe demokraatlikkust ja need on de facto toonud kaasa võimude lahususe peatamise.”

“Kaugelt suurim osa praegustest seadustest Saksamaal lepitakse kokku (liikmesriikide esindajate poolt Brüsselis) ministrite nõukogus ja mitte Saksa parlamendis,” kirjutab Herzog ajalehes koos Centre for European Policy keskuse juhi Lüder Gerkeniga. “Ja iga regulatsiooni, mille Saksa valitsus ministrite nõukogus heaks kiidab, peab Saksa Bundestag sisestama Saksa seadustesse.”

Artiklis märgitakse, et Saksa oma põhiseadus näeb ette, et parlament on “keskne tegija poliitilise kogukonna kujundamisel. Seega tuleb tõstatada küsimus, kas Saksamaad saab jätkuvalt tingimusteta nimetada parlamentaarseks demokraatiaks.”

Autorid võtavad sõna ka euroliidu põhiseaduse vastu, öeldes, et see ei lahenda kuidagi demokraatia defitsiiti ega probleemi liikmesriikide parlamentide muutmisel Brüsseli kummitempliks.

Lahendusena pakuvad autorid välja europarlamendi muutmise tõeliseks seadusandlikuks koguks. Lisaks soovitavad nad ministrite nõukogu muuta kahekojaliseks. Teise koja ülesanne oleks kontrollida, et alama koja poolt vastu võetud otsused ei ületa euroliidu volitusi.

Herzeli sõnul vajaks EL ka selget nimekirja sellest, mis on liikmesriikide ja mis Brüsseli pädevuses. Euroliidu põhiseaduse projektist hääletati taoline ettepanek välja, kuna kardeti, et see pidurdab liidu arengut. Kriitikute sõnul tähendab see aga, et pole mingeid piiranguid võimu edasisele koondumisele Brüsselisse.

Saksa praegune valitsus on teinud europõhiseaduse läbi surumise oma kuue kuulise eesistumisperioodi prioriteediks. Samas on kantsler Angela Merkeli lemmikprojekt Saksamaal endal tõsistes probleemides, riigi põhiseaduskohus peatas põhiseaduse ratifitseerimise, kuna see võib olla vastuolus Saksa põhiseadusega. Kuigi parlament ratifitseeris europõhiseaduse ülekaalukalt, keeldus president Horst Köhler seda välja kuulutamast, saates teksti kohtule analüüsiks. Kohus leidis, et europõhiseadus võtab liiga palju võimu rahvusparlamendilt ära.