Saddami süüdistatakse tosinas kuriteos

Kuigi Iraagi eksdiktaatorile Saddam Husseinile võib kohtus esitada enam kui viissada süüdistust, ei kavatseta nendega aega raisata ning keskendutakse umbes tosinale olulisemale.

“Me oleme täiesti veendunud, et kaheteistkümnest täielikult dokumenteeritud süüdistusest piisab talle maksimaalse karistuse määramiseks,” teatas Iraagi valitsuse pressiesindaja Leith Kubba, vahendab PM Online.

Saddami süüdistatakse 1987-1988 kestnud Anfali kampaanias ehk sadade tuhandete kurdide tapmises ja Põhja-Iraagist välja saatmises, Kirkuki pommitamises, samuti 1991. aasta Lõuna-Iraagi sündmustes, mil suruti maha šiiitide ülestõus pärast Lahesõda.

Endist diktaatorit süüdistatakse Dujaili veresaunas, kus 1982. aastal tapeti šiiitide linnas 50 iraaklast. Tegu oli kättemaksuga Saddami vastu korraldatud atentaadikatse eest.

Teda süüdistatakse tuhandete kurdide Iraani lahkuma sundimises, keemiarünnakus Halabja linnale, kus 1988. aastal sai surma umbes 5000 inimest, ning 8000 Barzani hõimu liikme hukkamises.

Samuti süüdistatakse Saddami Kuveidi ründamises 1990. aastal, kõrgete usu- ja poliitikategelaste hukkamises, aga ka usuparteide ja poliitiliste parteide vastastes kuritegudes.

Lisaks süüdistatakse eksdiktaatorit Lõuna-Iraagi soode kuivendamises. Ta andis pärast 1991. aasta šiiitide ülestõusu korralduse ehitada Mesopotaamia soomaale Tigrise ja Eufrati jõgede vahele uusi tamme, kanaleid ja kaitsevalle. Alal elasid ja kalastasid tuhanded šiiidid, samuti peeti seda piibliliseks Eedeni aiaks, Saddam muutis selle aga kõledaks soolalademeks.

2003. aasta aprillis USA vägede sissetungiga võimult tõrjutud Hussein viibib praegu ameeriklaste valve all avalikustamata Iraagi piirkonnas ning süüdimõistmisel võib teda oodata surmanuhtlus.

Husseini kohtuprotsess algab kahe kuu jooksul.