Valimised võivad Gruusias esile kutsuda järjekordse poliitilise kriisi. Valimistele järgnevad seal tihti võltsimissüüdistused ja massimeeleavaldused, vahendab AFP.

Saakašvili Ühendatud Rahvuslik Liikumine kutsus parlamendi juurde meelt avaldama juba eile pärastlõunal.

Sõltumatute kohalike vaatlejate sõnul oli mitmeid reeglite rikkumisi.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja NATO Parlamentaarse Assamblee rahvusvahelised vaatlejad teatasid ühisavalduses, et valimised olid konkurentsitihedad ja üldiselt põhivabadusi austati.

Siiski nimetati valimisi avalduses „veatusest kaugel olnuteks” ja märgiti, et neid varjutasid süüdistused valijate survestamises ning valitseva erakonna ja riigi vahelise piiri ähmastamises.

Kui hääled ligi 92 valimisringkonnas olid loetud, oli Gruusia Unistus saanud 48% proportsionaalsetest häältest ja opositsioonierakonnad 45,5%, teatas keskvalimiskomisjon.

Proportsionaalsed hääled otsustavad parlamendi 150 kohast 120 saatuse.

Gruusia Unistuse juht, miljardärist endine peaminister Bidzina Ivanišvili ütles, et tema erakond võitis valimised kolmandat korda järjest.

Saakašvili süüdistas aga valitsevat erakonda valimistulemuste massilises võltsimises ja kuulutas välja „massimobilisatsiooni häälte kaitsmiseks”.

Tuntakse üha suuremat muret, et demokraatia teeb Gruusias vähikäiku. Kohalikud sõltumatud vaatlejad kritiseerisid ka laupäevaseid valimisi. Organisatsiooni Transparency International kohalik osakond teatas, et tegemist oli tagasilöögiga Gruusia demokraatia jaoks. Tbilisis asuv valimisvaatlusorganisatsioon GYLA teatas, et valimisi varjutasid tõsised rikkumised.

Demonstreerides enneolematut ühtsust ühendasid Saakašvili Ühendatud Rahvuslik Liikumine ja väiksemad opositsioonierakonnad Gruusia Unistuse vastu oma jõud.

Peeti läbirääkimisi koalitsioonivalitsuse moodustamiseks opositsiooni valimisvõidu korral.

Veel 30 parlamendikohta on jagada ühemandaadilistes ringkondades, kus võib vaja minna kaht vooru. Seetõttu saab parlamendi lõplik koosseis selgeks alles novembri lõpuks.

Saakašvili oli sunnitud Gruusiast põgenema oma teise presidendi ametiaja lõpus 2013. aastal, kartes vahistamist. Prokuratuur süüdistas teda võimu kuritarvitamises.

Lääne pealinnad on süüdistanud Gruusia Unistuse juhitud valitsust kasvavas poliitilises nõiajahis Saakašvili ja tema liitlaste vastu.

Kriitikud süüdistavad Ivanišvilit poliitiliste oponentide tagakiusamises ja korrumpeerunud süsteemi loomises, kus erahuvid domineerivad poliitika üle.

Tbilisi analüütik Gela Vasadze ütles, et Gruusia näib suunduvat poliitilise ebakindluse perioodi isegi siis, kui opositsioon ei suuda suuri meeleavaldajate masse välja tuua.

„Igal juhul saab Gruusia unistusel olema uues parlamendis väga kõikuv enamus,” ütles Vasadze, kelle sõnul tekitab see ennetähtaegsete valimiste võimaluse lähitulevikus.