USA oli üks esimestest riikidest, mis tuli võimsa maavärina ohvriks langenud Haitile appi. Lisaks päästemeeskondadele ja humanitaarabile saatis Washington Haitisse ka raketiristleja, mitu fregatti ja 20 000 sõjaväelast.

Kuigi praeguseks ajaks on ameeriklaste kontingendi isikkooseis vähenenud kuni 6500 inimeseni, kontrollivad nad siiani humanitaarabi vastuvõtvat kohalikku lennuvälja ja teisi Haiti strateegilisi objekte, teatab Agence France-Presse.

Prantsusmaa ja teised riigid on süüdistanud Washingtoni kavatsustes Haiti okupeerida. Saareriigi president Pierre Préval on korduvalt pidanud lükkama ümber oletusi nagu USA sooviks tragöödiat riigi okupeerimiseks ära kasutada.

Haitit tabas 12. jaanuaril võimas 7-magnituudine maavärin, millele järgnesid järeltõuked. ÜRO viimaste andmete kohaselt sai selles surma ligi 223 000 inimest, üle kolme miljoni sai stiihia tõttu kannatada.