Studennikov väitis, et Läti “võib parandada oma imagot ainult rahvusvähemustele suunatud tegevusega, mis vastab maailmas ja Euroopas tavaksolevatele normidele”.

Venemaa muretseb jätkuvalt venekeelse elanikkonna, eriti mittekodanike olukorra pärast ning nende seisundi pärast Läti ühinemisel Euroopa Liiduga, samuti nende võimaluse pärast saada emakeelset haridust, ütles Studennikov BNS-ile.

“See on Venemaa normaalne mure inimeste pärast, kes on etniliselt Venemaaga seotud,” toonitas diplomaat.

Saadik meenutas, et ehkki Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) on lõpetanud Lätis vaatlustegevuse, on ta soovitanud Lätil ratifitseerida rahvusvähemuste õiguste kaitse konventsioon ning muuta riigi seadusandlust, et see vastaks konventsiooni normidele.

Vene välisminister Igor Ivanov pöördus kolmapäeval EL-i poole kirjaga, milles avaldas muret venekeelse elanikkonna olukorra pärast Balti riikides, eelkõige Lätis ja Eestis.

Läti välisministeeriumi kantsler Maris Riekstinš nimetas neid etteheiteid Venemaa katseks esitleda Lätit maailmale negatiivses valguses ning teatas, et need “ei aita kaasa positiivse kliima kujunemisele meie riikide vahel”.