Rünnaku ohvriks langenud Prantsuse ajakiri Charlie Hebdo on uhke, et irvitab võrdselt kõigi üle

Prantsuse satiiriline nädalaleht Charlie Hebdo on uhke, et provotseerib kõiki võrdselt ilma hirmu ega eelistusteta. Ajakirja terava sulega karikaturistid on sihikule võtnud kõik suuremad usundid, poliitikud ja kuulsused, lehvitades sõnavabaduse lippu ja vilistades poliitilisele korrektsusele.

Vasakule kalduv nädalaleht asutati 1970. aastal teise ajakirja Hara-Kiri järglasena, mille Prantsuse võimud ülimalt solvavaks peetud sisu pärast ära keelasid, vahendab Europe Online Magazine.

Charlie Hebdol on tihti olnud kohtuasju kellegi au ja väärikuse solvamise pärast, kuid väljaanne on sattunud ka tõelise tule alla prohvet Muhamedi karikatuuride avaldamise pärast mitmel korral.

Esimest korda tekkisid probleemid 2006. aastal, kui Charlie Hebdo avaldas uuesti kaks Taani karikatuuri, mis olid juba ohvritega lõppenud rahutusi esile kutsunud.

Grupp moslemiorganisatsioone kaebas Charlie Hebdo kohtusse. Kohus asus aga ajakirja poolele ja leidis, et karikatuurid olid suunatud terroristide, mitte moslemite vastu.

2011. aastal avaldas Charlie Hebdo eriväljaande Sharia Hebdo pärast seda kui Tuneesia valimised võitis islamistlik erakond Ennahda.

Ajakiri väitis, et eriväljaande külalistoimetaja oli prohvet Muhamed, kes ähvardas saja kepihoobiga, kui lugeja naeru kätte ei sure.

Samal päeval, kui see väljaanne avaldati visati ajakirja toimetust Pariisis Molotovi kokteiliga. Lehenumber müüdi mõne tunniga läbi ning Prantsuse poliitikud kaitsesid Charlie Hebdo sõnavabadust.

2013. aasta jaanuris avaldas ajakiri 64-leheküljelise numbri, mida nimetati prohvet Muhamedi elu kujutava koomiksi esimeseks osaks.

„Kui inimesed tahavad šokeeritud olla, nad ka on šokeeritud,“ ütles Charlie Hebdo peatoimetaja Stéphane Charbonnier siis.