32 protsenti vastanutest teatasid, et on Rootsi NATO-ga liitumise poolt. Kaks aastat tagasi oli neid 23 protsenti, vahendab The Local.
Nende rootslaste osakaal, kes tahavad kindlalt NATO-st eemale hoida, on samal perioodil langenud. Värske küsitlus näitas, et NATO-le ütleks ei kaks rootslast viiest, samas kui 2011. aastal olid pooled NATO vastu.
„Tundub, et NATO toetajad on oma positsioone parandanud,“ ütles politoloog Ulf Bjereld Svenska Dagbladetile.
Bjereldi sõnul on tõenäoliselt rootslaste mõtteid NATO suunas pööranud viimaste kuude debatt Rootsi sõjalise võimekuse üle. Kaitsejõudude võime Rootsit rünnaku puhul kaitsta on olnud põhjaliku uurimise all pärast ülemjuhataja Sverker Göransoni jaanuarikuist avaldust, mille järgi peaks Rootsi vastu vaid nädala.
Küsitluses uuriti ka Rootsi erinevate poliitiliste parteide suhtumist NATO-sse. Leiti, et liitumist pooldab neljandik sotsiaaldemokraatide toetajatest ja lausa pool moderaatide toetajatest.
Moderaadid on ametlikult NATO-ga liitumise poolt ja nende koalitsioonipartner liberaalne rahvapartei on ajuti teinud liitumiseks lobitööd ja muutnud selle Rootsi poliitikaareenil kõneaineks.
Bjereld märkis, et liitumatuse ja neutraalsuse põhimõte on olnud pikka aega Rootsi rahvusliku identiteedi nurgakivi.
„Sõjalise liiduga ühinemine oleks paljude rootslaste jaoks suur psühholoogiline samm ning ma arvan, et palju tuntakse muret selle üle, et rootslastel on oht saada vastu tahtmist sõjategevusse tõmmatud,“ ütles Bjereld.
