Rootsi uurimus: mis toimuks Vene rünnaku puhul Balti riikide vastu?
Uurimuse koostas Rootsi sõjateaduste akadeemia ja see ei esinda seega Rootsi ametlikku seisukohta. Et aga eesmärk on hinnata Rootsi kaitsevõimet sõjaolukorras, on uurimus koostatud hoolega ja kajastab hästi riigi sõjalise juhtkonna visioone, teatab YLE Uutiset.
Uurimuses on esitatud kolm ohuolukorda ja hinnatud nende puhul vajalikke ressursse. Neid on võrreldud kaitsesüsteemiga, mis Rootsis kehtima hakkab, kui praegune reform on läbi viidud.
Madalama taseme kriisidega saab Rootsi hästi hakkama. Tõelisi probleeme tekitab vaid variantidest kolmas, Venemaa üllatusrünnak Balti riikide okupeerimiseks. See võib toimuda siis, kui NATO valmistumine rünnakuks hiljaks jääb või kui selgub, et NATO ei suuda vastu võtta otsust Balti riikide toetamiseks.
Venemaa võiks alustada rünnakut ilma nähtavate ettevalmistusteta samade väekoondistega, mida tugevdatakse ja moderniseeritakse pidevalt. Paari nädalaga võidakse nende arvu kahekordistada.
NATO vastaks rünnakule õhusõja alustamisega. Rootsi annaks loa ülelendudeks ja NATO looks Balti riikidesse sillapea, kust üritataks Venemaa poolt juba okupeeritud alasid vabastada.
Uurimuse koostajad rõhutavad, et siin pole tegemist NATO kavadega, vaid Rootsi tõlgendustega.
Tõlgenduse kõige probleemsem osa on hinnang, mille kohaselt vajaks NATO õhusõja jätkamiseks vältimatult lennubaase nii Soomest kui Rootsist. Kas NATO-sse mittekuuluvate riikide Lissaboni lepinguga antud julgeolekugarantiid nii kaugele minevaks solidaarsuseks piisavad on, ei tea keegi.
NATO õudusunenägu on see, kui Venemaa okupeeriks Balti riigid kiire rünnakuga ja ähvardaks Läänt tuumarelvaga, kui vastumeetmed kasutusele võetaks. Ähvardust toetaksid Luga linna paigutatud Iskander raketid, mis on võimelised kandma nii tavalisi kui tuumalõhkepäid. Venemaa on vaikselt suurendanud nende tegevusulatust 750 kilomeetrini, mis tähendab keskmaarakettide kohta sõlmitud kokkulepete rikkumist.
