Rootsi ülikoolid: tudengid ei saa küsimustest aru ega oska kirjutada

Rootsi ülikoolid puutuvad üha tihemini kokku tudengitega, kellele tekitab suuri raskusi nende oma emakeel. Rootsi televisiooni SVT teatel ei mõista üha suurem hulk tudengeid kuuldud või loetud rootsikeelset teksti, näiteks eksamiküsimusi, ei oska korralikult kirjutada lühikesi tekste ning on nii harjunud kasutama mina-vormi, et ei suuda kirjutada tarbetekste.

„Ma olen parandanud eksamitöid kümmekond aastat ja olukord on minu arvates kogu aeg halvenenud. Probleemiga tuleb midagi ette võtta,“ nõudis Linköpingi ülikoolis ajalugu õpetav Henrik Ågren YLE Uutiste vahendusel.

Ågren ja grupp Uppsala ülikooli töötajaid tõstatasid probleemi ajalehes Upsala Nya Tidning avaldatud artiklis.

„Me oleme juba õppinud leppima sellega, et ajalootudengitel ei ole algteadmisi ajaloost, aga kui nad ei oska keelt, on aeg lüüa häirekella,“ nendivad artikli autorid.

Üliõpilaste kohutava rootsi keele oskuse põhjuseks peetakse muu hulgas õpetamise halba taset põhikoolis ja gümnaasiumis, tarbetekstide kirjutamise vajaduse vähenemist ning noorte harjumist kerge ja kiire infohankimisega internetist.

„Tudeng, kes oli koolis klassi parim, ei saa ülikoolis tingimata enam oma ülesannetega hakkama,“ ütles keeleuurija Sofia Ask.

Aski sõnul seletab osa tudengite raskustest ülikoolides see, et üha suurem osa rootsi noortest püüab gümnaasiumi järel edasi õppida. Ülikoolid ei ole aga valmis uutest sotsiaalsetest gruppidest pärit tudengite vastuvõtmiseks.