Rootsi tõstab Venemaa sõjakuse tõttu kaitsevalmidust

Rootsi, kes on olnud pikka aega üks Euroopa sõjaliselt neutraalsetest riikidest, näib võtvat hiljuti toimunud Vene sõjaväeõppusi tõsiselt. Kaitseminister Peter Hultqvisti sõnul on teada-tuntud fakt, et Venemaa viib läbi aina suuremaid ja komplekssemaid, tihtipeale ka provokatiivseid õppusi. „Me jälgime arenguid ja tugevdame oma sõjaväelist võimekust ja rahvusvahelist koostööd,“ ütles Hultqvist.

Hultqvist andis oma kommentaari Dagens Nyheterile päev pärast seda, kui USA mõttekoda Cepa avaldas raporti, milles väideti, et Venemaa oli viinud läbi õppused, kus harjutati Gotlandi saare ja teiste Läänemere strateegiliste paikade ülevõtmist. Vastusena õppustele lubas minister rohkem õppusi koostöös NATOga, muuhulgas ka Rootsi territooriumil, vahendab The Local.

Tundub, et Venemaa viimase aja käitumine on Rootsi teatud mõttes unest üles äratanud ja ohte võetakse tõsisemalt kui varem. Pärast külma sõja lõppu on Rootsi kaitsekulutusi märgatavalt vähendanud ja keskendunud riigikaitse asemel pigem rahvusvahelistele rahuvalvemissioonidele, Venemaa ohtu on Rootsi riigikaitseeksperdid seni aga ülekompenseerimisena maha kandnud.

Selles kontekstis tuli Hultqvisti 16. juuni ettepanek parlamendile šokina, kuna esmakordselt üle pika aja oli rahumeelse Rootsi valitsuse päevakavas riigikaitse tugevdamine, „et valmistada ette Rootsit sõjaks.“ Aprillis andis valitsus teada plaanist tõsta 1,09 miljardi euro võrra kaitsekulutusi. See raha peaks kuluma peamiselt mereväe ja allveelaevade avastamise tehnoloogia kaasajastamiseks.

Rootsi avalik arvamus on üldiselt pikka aega NATOga liitumise vastu olnud, kuigi viimased uurimused on näidanud allianssiga liitumise toetuse kerget tõusu.