Vene lennukile oli antud diplomaatiline luba Rootsis maandumiseks, kuid kolmeks nädalaks antud loa kehtivus lõppes samal päeval, kui lennuk Põhja-Rootsi Kirunasse saabus. Venemaa saatkond oli taotlenud uut diplomaatilist luba aprilli lõpuni, kuid taotlust ei rahuldatud. Dagens Nyheteri teatel oli põhjuseks see, et Rootsi riigikaitsevõimud pidasid seda luurealaseks riskiks, vahendab Yle Uutiset.

Diplomaatiliste reeglite järgi oleks lennuk pidanud Rootsist lahkuma 48 tunni jooksul ehk pühapäeva, 17. aprilli hommikuks. Laupäeval teatas Venemaa saatkond aga, et lennuk ei saa Rootsist lahkuda.

Saatkonna teatel oli piloodi kombinesooniga tehniline probleem, mida oli väidetavalt vaja kõrgel õhus kontrollida. Rootsi kaitsevägi andis lennukile loa jääda maa peale paigale esmaspäeva, 18. aprilli hommikuni.

Kui lennuk ei lahkunud, küsis Rootsi kaitsevägi Venemaalt selgitust. Rootsi kaitsevägi seadis ka kahtluse alla piloodi kombinesooni kontrollimise vajaduse kõrgel Rootsi õhuruumis. Venemaale pakuti tehnilist abi.

Venemaa saatkonna teatel nõudis probleemi lahendamine seda, et spetsiaalne tehniline abimees lendab Stockholmist Kirunasse kombinesooni piloodile selga panema. Oli esmaspäeva õhtu.

Rootsi kaitseväe kannatus katkes teisipäeva lõunaks. Lennukil kästi viivitamatult riigist lahkuda. Vene saatkond vastas, et lennuk saab lahkuda alles reedel, 22. aprillil. Lõpuks lahkus lennuk sellest päev varem.

„Piirkonnas toimus Rootsi oma tegevus ja me ei tahtnud siis õhuruumi välismaiseid lennukeid,“ ütles anonüümseks jäänud allikas Dagens Nyheterile.

Ajalehe teatel testisid Rootsi ja teised riigid piirkonnas arenenud relvasüsteeme. Allikate teatel oli kavas läbi viia ülisalajasi raketikatsetusi just nende nädalate ajal, kui Venemaa taotles M-55 Geophysicale diplomaatilist luba Rootsis viibimiseks. Katsetusi siiski läbi ei viidud.

Rootsi õhujõudude Jokkmokki baasis viidi samal ajal läbi haruldane õppus. Jokkmokk asub venelaste taotletud lennumarsruudi ääres.