Rootsi professor peab riigi koroonastrateegia toetajaid usulahuks ja karjaimmuunsuse hinda liiga kalliks

 (15)
Rootsi professor peab riigi koroonastrateegia toetajaid usulahuks ja karjaimmuunsuse hinda liiga kalliks
Björn OlsenFoto: Pontus Lundahl/TT

Nakkushaiguste professor Björn Olsen, keda tuntakse Rootsis ühe riigi koroonastrateegia suurima kriitikuna, nimetas eile Rootsi Raadio saates „Sommar i P1” selle strateegia toetajaid „usulahuks”.

Olseni sõnul on Rootsi Rahvaterviseametil pandeemiavastases võitluses puudu kujutlusvõime. Samuti on seal olnud puudu inimene, kes seaks grupi ühtse mõtteviisi kahtluse alla ja esitaks raskeid küsimusi, vahendab Yle Uutiset.

„See oli selgelt puudu, sest Rahvaterviseamet pidas koroonaepideemiat tavaliseks gripiks. Sest ta ütles: „Kõik saavad selle, nii et seda võib sama hästi põdeda,””rääkis Olsen Rootsi Raadios.

Uppsala ülikooli professor Olsen juhtis tähelepanu sellele, et koroonaviirus ei käitu nagu tavaline gripp. Selle asemel, et ta leviks ühtlaselt, tekib nakatumisahelaid ja -kobaraid. Neid on olnud haiglates, vanadekodudes, suusakeskustes ja elamupiirkondades.

Viiruse levimist oleks saanud ennetada piirkondi eraldades, rohkem testides, nakatumisi jälitades ja nakatunuid karantiini pannes.

„Karjaimmuunsuse hind läheb liiga kalliks. Liiga paljud on surnud liiga vara. Surnud viirusesse, mis ei oleks pidanud kontrollimatult levima,” ütles Olsen.

Rootsis on praegu tuvastatud ligi 80 000 nakatunut ja umbes 5700 surmajuhtumit. Viimastel nädalatel on arvud siiski langema hakanud.

Seotud lood:

Olsen avaldas imestust ka selle üle, miks ei ole Rootsis soovitatud näomaski kanda.

Olsen väitis, et näomaskid ja sümptomiteta nakatamine on olnud Rahvaterviseametis keelatud mõisted.

„Kogu maailm teab, et sümptomiteta isik võib nakatada ja see on tähtis põhjus haiguse levimiseks. Kogu maailm teab, et näomask kaitseb teisi nakatumise ees,” ütles Olsen.

Olseni arvates on nende tegurite tähelepanuta jätmine haiguse levimisele Rootsis teed sillutanud.

„Kui oleksime kasutanud näomaske, võiksime olla nüüd oma ühiskonda avamas ja pääseksime Euroopasse. Esimest korda pärast 30-aastast sõda ei vaadata meie peale Euroopas hästi. See on väga kummaline olukord Rootsi ja rootslaste enesepildi jaoks,” märkis Olsen.

Olseni sõnul sai ta Hiinas levivast uuest viirusest teada jaanuaris Vahemerel puhkusel olles. Pea samal ajal oli samas kohas ka Rootsi riigiepidemioloog Anders Tegnell.

„Ma ei olnud alguses väga mures. Mõtlesin, et see on väike haiguspuhang, millega hiinlased hakkama saavad,” ütles Tegnell kuu aega tagasi.

Olsen väidab, et reageeris teisiti. Ta oli enese sõnul veendunud, et sellest viirusest areneb pandeemia. Viiruse kontrollimatu leviku kohta Hiina ühiskonnas oli juba märke.

Olsen hoiatas pandeemia eest juba varajases faasis. Tegnell rahustas. Olseni sõnul ei lasknud Rahvaterviseameti vastulöök ennast kaua oodata.

„Sealt öeldi: „Ei ole mingeid märke selle kohta, et viirus leviks Hiinast väljapoole.” „Me ei tohi inimesi hirmutada,” meenutas Olsen.

Olsen on varem öelnud, et ei usu, et teiste Põhjamaade koroonaarvud kasvaksid nii suureks kui Rootsi omad. Eile kordas ta seda hinnangut ja ütles, et tegemist ei ole mingi kummalise võistlusega.

„Meie naabermaades ei ole mingeid märke millegi sellise kohta, pigem vastupidi. On parem viirus lämmatada ja tegelda väiksemate sahmakatega hiljem,” ütles Olsen.

Olsen kiitis näiteks Soomes Uusimaa eraldamist ja olemas olnud kriisivarusid.

„Soomlased tegid kõik õigesti algusest peale. Ja see on ära tasunud: nii Soome kui ka Norra on õnnestunud oma võitluses nakkuse vastu hästi. Neil on rahvaarvu suhtes kümme korda vähem surmaohvreid kui Rootsis,” ütles Olsen.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!