„Minu jaoks on see arusaamatu. Aga ma loodan, et tegemist ei ole, nagu artiklist paistab, Venemaa survele järeleandmisega,“ ütles Rootsi parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Allan Widman (rahvapartei) Expressenile.

„Kui see paika peab, on välisministril ja kabinetisekretäril aeg tagasi astuda,“ kirjutas Twitteris Euroopa Parlamendi liige Rootsi keskerakonnast Fredrick Federley.

„Mul on raske mõista põhjuseid, miks arutab kabinetisekretär Rootsi õppusi Venemaa esindajaga. Teistest jututeemadest ei ole puudust. Oleks võinud rääkida Rootsi õhupiiri rikkumistest Venemaa poolt või faktist, et nad lendavad Läänemere kohal väljalülitatud transponderitega. Rootsi õppused ei peaks olema jututeema,“ ütles Riksdagi riigikaitsekomisjoni liige Hans Wallmark (mõõdukad). „Mind ei üllata, et Venemaa otsib informatsiooni eesseisvate sõjaväeõppuste kohta, aga on väga üllatav, et nad saavad vastuseid.“

Seletust nõuab ka rahvapartei juht Jan Björklund.

„On ärevusttekitav, et venelased tahavad Rootsit hirmutada ning et Rootsi valitsus laseb ennast hirmutada,“ ütles Björklund. „Venelaste tegevus ei ole imelik. Imelik on Rootsi valitsuse tegevus, et kohaldatakse õppust venelaste nõudmiste järgi.“

„Margot Wallström peab veel täna välja tulema ja seda selgitama,“ nõudis Björklund. „On väga halb ajastus nüüd Venemaa survele järele anda. Läänemaailm peab nüüd Venemaale vastu astuma. Rootsi, Soome ja Eesti on iseseisvad riigid. Me otsustame ise, kuidas õppusi peame ja oma kaitsejõude paigutame. Ei ole midagi, mida venelased peaksid otsustama. On väga kahetsusväärne, kui see on tõsi.“

Esitatud informatsiooni võtab tõsiselt ka keskerakonna kaitsepoliitika kõneisik Daniel Bäckström.

„Kui teated paika peavad on see tõsine asi. Kuhu Rootsi lennukid maanduvad, ei tohi olla Putini dikteerida,“ ütles Bäckström. „Välisministeeriumi tegevusel on vähe pistmist garantiidega, mille Rootsi on Baltikumile andnud. Kui valitsus ei julge isegi lasta Rootsi lennukitel Eestis rahuajal harjutada, on küsitav, kui palju usub valitsus ise kaitsekohustustesse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ees konflikti korral.“