Märtsi keskpaigani oli Rootsi koroonastrateegia hoida ära nakkuse jõudmine riiki. Kui see ebaõnnestus, võeti kasutusele uus strateegia, mille eesmärk oli viiruse tagajärgi minimaliseerida. Tegnelli sõnul on see klassikaline viis pandeemiaga võitlemiseks - taktika, millest on ta oma rahvusvaheliste kolleegidega aastakümnete jooksul korduvalt rääkinud. Mitmed Euroopa Liidu riigid olid Rootsiga samasuguses seisus, märkis Tegnell.

"Ma arvasin, et nad teevad samasuguse otsuse. Aga näis justkui oleks maailm hulluks läinud," tunnistas Tegnell. "Üks riik teise järel sulges oma piirid ja ühiskonna. Ühtäkki elasime uues maailmas."

Rootsi jättis oma piirid avatuks ja katsetas muid viise viiruse tõkestamiseks, jälgides nende mõju. Võetud strateegia olulisemaks eesmärgiks oli tagada tervishoiusüsteemi võimekus kriisiga toime tulla.

"Üks riik teise järel loobus sellest [strateegiast], sest juhtumeid esines liiga palju ja poliitiline surve oli liiga suur. Rootsi oli põhimõtteliselt üksi," tõdes Tegnell.

Ta tunnistas, et ei olnud ka ise aasta algul, kui koroonaviirus esmakordselt ilmnes, selle pärast mures. "Ma ei olnud algul väga mures. Ma arvasin, et see on väike kolle, mille Hiina üle elab," sõnas ta, märkides, et pandeemia kujunes hullemaks, kui keegi oleks osanud oodata.

Tänaseks on maailmas tuvastatud 9,2 miljonit nakatunut ja pea pool miljonit on jätnud oma elu.

Tegnell usub, et koroonaviirus jõudis Rootsi ennekõike Itaalia ja Austria suusakuurortides puhkamas käinud inimeste, aga ka Rootsis elavate võõramaise taustaga inimeste kaudu. Tema sõnul on statistiliselt Rootsis COVID-19-sse nakatunud rohkem somaallasi ja süürlasi kui rootslasi.

"Ma arvan, et see on tingitud asjaolust, et neil rühmadel on ulatuslik kontaktide võrk välismaal. Mitu inimest tõid nakkuse koju juba varajases faasis, veel enne suusaturiste," nentis ta.

Tegnelli sõnul on Rootsi aga ebaõnnestunud surmade ärahoidmisel.

"Meie suur ebaõnnestumine on see, et nii paljud on surnud, eriti hooldekodudes. Eakate inimeste hooldamist puudutavad probleemid on olnud teada juba pikka aega, kuid neil on nüüd tohutud tagajärjed," sõnas ta.

Oma elu on Rootsis jätnud 5161 inimest, kellest vaid 11%-l oli vanust vähem kui 70 aastat.

"Rootsi surmajuhtumite arvud on kohutavad ja seda oleks tulnud vältida. See on olnud pandeemia puhul kõige hullem ja üks küsimus on mind pidevalt vaevanud: mida me oleksime veel võinud teha? Miks tabas pandeemia Rootsi vanureid hullemalt kui paljudes teistes riikides?" tõdes Tegnell.