Asüülitaotlejate hulk on suurim pärast Balkani sõdu. 1992. aastal palus Rootsis varjupaika 84 000 inimest, vahendab Helsingin Sanomat.

Asüülitaotlejate hulk on sel aastal märgatavalt kasvanud.

Alates septembrist on immigratsiooniamet saanud igal nädalal keskmiselt 1250 varjupaigataotlust, selgub esmaspäeval valitsusele esitatud raportist.

Kõige rohkem asüülitaotlejaid on pärit Süüriast ja kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest võtab kõige rohkem süürlasi vastu just Rootsi.

Ainuüksi septembris saabus Rootsi 1326 varjupaigataotlejat. Sel aastal on süürlasi Rootsi tulnud üle 5000.

Varjupaigataotluste hulga poolest on teisel kohal Somaalia. Võrreldes eelmise aastaga on asüülitaotluste arv kasvanud 52 protsenti.

Ka üksi varjupaika taotlevate laste arv on kasvanud. Neid on eelmise aastaga võrreldes 43 protsenti rohkem.

Enamik Rootsi tulevatest üksikutest lastest – 60 protsenti – on pärit Afganistanist.

Afgaanide varjupaigataotlusi on sel aastal olnud 24 protsenti rohkem kui mullu.

Suur puudus on varjupaigataotlejate majutuspindadest. Varjupaigataotlejate kasvav hulk tekitab pingeid kohalikele omavalitsustele, mis peavad organiseerima kortereid, toetusi ja koolikohti.

Osa süürlastest majutatakse juba enne Rootsis elavate sugulaste juurde.