Pärast 25-aastast vaheaega hakatakse Rootsi mereväge taas juhtima miljonite tonnide graniidi alt, vahendab Guardian.

1969. aastal valminud baasis on maa-alused ruumid sõjalaevade varjamiseks ning kilomeetreid tunneleid, juhtimisruumid ja haigla.

Eile Musköle naastes teatas Rootsi mereväe väejuhatus, et uus asukoht annab suurema manööverdamisvabaduse.

„See samm põhineb kalkulatsioonidel, et venelased võivad kasutada võimsaid relvi, mis nõuavad sellist kaitstuse taset, mida saab anda ainult Muskö,” ütles Rootsi Totaalkaitse Uurimisinstituudi (FOI) vanemanalüütik Niklas Granholm.

Pealinnast välja kindlustatumatesse asukohtadesse kolivad ka Rootsi maaväe ja õhujõudude staabid, mille eesmärk on suurem geograafiline hajutatus ja väiksem haavatavus rünnakutele. Mereväe kolimine on aga kõige dramaatilisem ja see annab tunnistust külma sõja meeleolude naasmisest riiki.

„Muskö baas on kindlustuse seisukohalt unikaalne, see on maa-alune ala, mis on sama suur kui Stockholmi vanalinn,” ütles Rootsi mereväe kommunikatsioonijuht Rebecca Landberg. „Mereväe staabil peab olema vastupidavus ja funktsioneerimisvõime ka rünnaku all, nii et Muskö on parim valik ... kaitsevägi peab kohandama oma tegevuse vastama väljakutsetele, mida esitab halvenev väliskeskkond.”

Nagu enamik Euroopa riike, kärpis ka Rootsi sõjalisi kulutusi pärast külma sõja lõppu järsult, umbes 2,5 protsendilt SKT-st 1990. aastal vaevalt ühe protsendini 2010. aastal. Varustus kanti maha ja baasid suleti. Muskö müüdi Saksa ettevõttele Thyssen Krupp.

Krimmi okupeerimine ja annekteerimine 2014. aastal muutsid aga asju täielikult, märkis Granholm.

Kuigi Muskö lakkas 1990. aastatel mängimast keskset rolli Rootsi riigikaitses, ei lahkunud merevägi saarelt siiski täielikult. Kui Briti ja Belgia huvilised püüdsid eelmise aasta lõpus baasi imbuda, võeti nad vastu hoiatuslaskudega ja vahistati.

Kompleks on aga siiski pikka aega kasutamata seisnud ja võtab mitu aastat, enne kui see jõutakse põhjalikult moderniseerida ja renoveerida.