Otsene Vene rünnak ei pruugi kaugeltki edukas olla, kirjutab Åslund, kes võrdleb praegusi sündmusi Ukrainas Soome Talvesõjaga aastatel 1939-1940, mis kestis veidi üle saja päeva. Soomlasid üllatasid kõiki ja suutsid oma maad Jossif Stalini vastu kaitsta. Åslundi hinnangul võivad ukrainlased Vladimir Putini vastu isegi paremini hakkama saada, vahendab Kyiv Post.

Talvesõja algus on Åslundi sõnul õõvastavalt sarnane Ukraina kriisiga. Stalin nõudis osa Soome territooriumist ja organiseeriti piiriintsident, mille puhul tulistas Nõukogude Liit oma sõdureid, süüdistades soomlasi. Sama tehakse pidevalt Donbassis. Stalin kasutas intsidenti mittekallaletungilepingust loobumiseks, nagu tühistas Putin 1997. aastal sõlmitud sõpruslepingu Ukrainaga.

1939. aasta 30. novembril ründas Nõukogude Liit Soomet, väites, et tegemist oli legitiimse reageeringuga sisemisele rahulolematusele Soomes, kirjutab Åslund. Järgmisel päeval moodustas Nõukogude Liit nukuvalitsuse, mille eesmärk oli hakata Soomet valitsema pärast selle vallutamist. Seda nimetati Soome Demokraatlikuks Vabariigiks ja seda juhtis Stalini poliitbüroo liige Otto Wille Kuusinen. Sellel oli sama funktsioon nagu Donetski ja Luganski rahvavabariikidel, kuigi Stalin läks kaugemale ja tunnustas Soome nukuvalitsust.

Et Soome rahvaarv oli tollal vähem kui neli miljonit, et tahtnud Stalin pidada seda tõeliseks sõjaks ja andis ülesandeks Leningradi sõjaväeringkonnale. Samamoodi kasutatakse Ukrainas ebaregulaarseid palgasõdureid kahurilihana ja neid sureb teadmata arvul, kirjutab Åslund.

Soomlased pidid Nõukogude rünnaku vastu võtma ilma igasuguse lootuseta märkimisväärsele rahvusvahelisele toetusele. Soomlased pidid Åslundi sõnul võitlema üksi nagu ukrainlasedki. Tegemist oli väga verise sõjaga, milles kolme kuu jooksul hukkus 127 000 Nõukogude ja 23 000 Soome sõdurit.

Vaatamata 800 000 sõduri rindele toomisele ei õnnestunud Stalinil lõpuks Soomet vallutada, kirjutab Åslund. Siiski sai Stalin 11 protsenti Soome territooriumist.

Ukraina on Åslundi hinnangul palju tugevamal positsioonil kui Soome Talvesõja ajal. Ta leiab, et Stalin on Putinist võrreldamatult hullem. Klounilaadne Moskva PR-mees Aleksandr Borodai, kes on niinimetatud Donetski rahvavabariigi peaminister, ei ole mingi stalinist nagu Kuusinen. Erinevalt Putinist oli Stalinil mõnevõrra rahvusvahelist toetust, sest Natsi-Saksamaa tunnustas Soome kuulumist Nõukogude mõjusfääri. Stalinil oli selge plaan Soome vallutada, samas kui Putin ei paista teadvat, mida ta Ukrainas saavutada tahab, vaid improviseerib. Ukraina on kümme korda suurem kui Soome ja Stalin oli valmis ohverdama palju suuremaid sõjalisi ressursse kui Putin. Ukraina väed on juba vabastanud kolm neljandikku mässuliste käes olnud territooriumist Donbassis ja oodata on lahingut Donetski pärast.

Åslund leiab, et Putinil seisab ees otsustav valik. Kas vallutada Ukraina tohutut regulaarset sõjalist jõudu kasutades või Ukraina surub Vene terroristid välja.