„Mida ma enda ees näen, on pikaajaline kasv vähemalt kümme aastat ja eelarve selgelt üle saja miljardi (9,5 miljardi euro) aastaks 2035,” ütles Bydén uudisteagentuurile TT, vahendab SVT Nyheter.

Aastateks 2020, 2021 ja 2022 tahab Rootsi kaitsevägi vastavalt 356 miljonit krooni esimeseks aastaks, 1,3 miljardit krooni teiseks aastaks ja 4,2 miljardit krooni kolmandaks aastaks.

Varem on kaitseväe juhataja teatanud, et tahab suurendada järgmisel aastal ajateenijate arvu 4000-lt 5000-le ja 2021. aastaks 6000-le. Osa soovitavast lisarahast on mõeldud just selleks.

Bydéni lisaraha nõudmised võetakse praegu Rootsi poliitikute poolt vastu heldelt. Alles sügisel sai Rootsi kaitsevägi juurde miljardid, mida küsiti eelmisel kevadel. See on suur erinevus võrreldes veel mõne aasta taguse ajaga, märkis Bydén, kes on ametis alates 2015. aastast.

„On pingeline aeg, aga me tunneme, et oleme prioriteet ja teeme head tööd,” ütles Bydén.

Bydén rõhutas, et kaitsevägi ei tohi tulevikus hoogu maha võtta ja taasülesehitustöö võtab aega. Kaadrisõjaväelasi ja ajateenijaid peab olema rohkem, tuleb osta varustust ja relvastust ning uued tehnilised lahendused peavad välja vahetama ja täiendama vanu. Üksused peavad rohkem õppusi korraldama ning julgeoleku- ja luureteenistusi tuleb suurendada.

Riigikaitsekomitee, milles Rootsi parlamendierakonnad valmistavad ette otsust riigikaitseraamistiku kohta aastateks 2021-2025, peaks kaitseväe eelarvet suurendama. Komitee raportit on oodata mais, aga lekkinud on andmed, et 2025. aastaks peaks Rootsi riigikaitse-eelarve ulatuma 70 miljardi kroonini (enam kui 6,6 miljardi euroni), mida on umbes 20 miljardit rohkem kui praegu.