Reinsalu kiri kannab 8. oktoobri kuupäeva ja on järgmine:

„28. detsembril tegime me ühisavalduse, milles olime üksmeelel, et uue olulise informatsiooni korral Estonia katastroofi kohta, millest ei ole varem teatatud, hindavad Eesti, Soome ja Rootsi ühiselt seda uut informatsiooni. Me teatasime, et meie riigid teevad selles asjas tihedat koostööd ja Eesti kui lipuriik juhib seda protsessi.

Selles kontekstis tahaksin ma käesolevaga informeerida teid Eesti valitsuse 2020. aasta 6. oktoobri kabinetiistungil tehtud otsustest. Eesti valitsus otsustas, et selleks, et leida nii kiiresti kui võimalik vastused seoses uue informatsiooniga tekkinud küsimustele, peaks esimene prioriteet olema uurida järgmist:

1. Teha kindlaks vraki asend merepõhjas, kirjeldada ja analüüsida, kas ja kuidas asend on muutunud võrreldes olemasolevate faktiliste andmetega;
2. Teha kindlaks ja kirjeldada merepõhja detailset reljeefi vraki vahetus ümbruses;
3. Teha kindlaks, kas laevakerel on mingeid läbistavaid kahjustusi ja dokumenteerida nende täpsed parameetrid – asukoht, suurus ja iseloom;
4. Teha kindlaks kahjustuse iseloom ja tekkimise ajaraamistik ning hinnata selle võimalikku rolli parvlaeva uppumises.

Eesti valitsus on omalt poolt prioriseerinud ka ohvreid esindavate organisatsioonide kaasamise sellesse protsessi.

Me palume lahkelt teie valitsust nimetada konktakt ettevalmistavateks sammudeks ja vastutav institutsioon teie riikides. Kuni ei ole teatatud teisiti, juhib ettevalmistusi Eestis Eesti Riigikantselei koostöös siseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi ja justiitsministeeriumiga.”

Kiri saadeti Rootsi välisministrile Ann Lindele ja Soome välisministrile Pekka Haavistole.

Rootsi siseminister Mikael Damberg vastas 12. oktoobril järgmiselt:

„Aitäh, kirja eest, mis puudutab arenguid m/s Estoniat puudutavate uute leidude kohta. Justiitsministeeriumi siseministrina on minul peavastutus m/s Estoniat puudutavate astade eest.

Ma võin teile kinnitada, et Rootsi tahab Eesti ja Soomega tihedat koostööd teha, et tuua selgus asjadesse, mis on tõstatunud hiljutise uue informatsiooni tulemusena. Seetõttu tervitame me tööd, mida meie kolm ekspertametkonda Eestis, Soomes ja Rootsis on Eesti Ohutusjuurdluskeskuse algatusel alustanud, eesmärgiga anda esialgne hinnang uuele materjalile.

Me leiame, et kuni ametkonnad hinnangut annavad, ei ole vajadust omavahel arutada võimalikke alternatiivseid tegevuse kulge ega analüüsida eelduseid nendeks, võttes arvesse rahvusvahelise kokkuleppe m/s Estonia kaitsmiseks katastroofi ohvrite viimse puhkepaigana igasuguste segavate tegevuste eest.

Rootsi valitsus jagab seisukohta, et on ülimalt tähtis võtta edasises protsessis arvesse katastroofis ellujäänute ja hukkunute omaste huvid.”