Pidulised on Rio de Janeiros liiklust häirinud juba alates reedest, mil ametiisikud andsid sümboolse linnavõtme üle kuningas Momole (kuningas Paks), kelle juhtimise all algas viiepäevane karnevalimöll. Enim oodatakse pidutsejaid pühapäeval ja esmaspäeval, mil paraadivad riigi parimad sambagrupid.

Brasiilia eri osades tähistatakse karnevali erinevalt, kuid riigi kõikides nurkades on raadiovastuvõtjad häälestatud Rio suurpeo ülekannetele.

300-liikmelise trummiorkestri saatel marsivad sambatantsijad ja tuhanded asjaarmastajad koos karnevalikärudega läbi 70.000-kohalise Sambadroomi staadioni.

Rõõmu on palju, kuid Rio agulite elanike jaoks on karneval väga tõsine asi.

Igal aastal luuakse suurpidude ajaks 500.000 töökohta ning käive ulatub 500 miljoni reaalini (4,3 miljardit Eesti krooni), selgub ametlikust statistikast. Sellest saavad osa paljud riolased.

Oma parimaid oskusi demonstreerivad tuhanded tantsijad, käed on tööd täis ka õmblejatel, et kõiki kostüümidega varustada. Eri sambakoolid võistlevad kõiges, alates trummarite ja tantsijate täpsusest kuni rõivaste fantaasiarikkuseni.

Suurt tööd nõuavad kõiksugu materjalidest karnevalikärud, mille välimus ületab sageli parimadki fantaasiad.