Riigijuhid andsid ÜROs kliimaalaseid lubadusi
Paljud keskkonnakaitsjad loodsid sel aastal jõuda lepinguni, kus riigid oleksid lubanud kasvuhoonegaaside emissiooni piirata rahvusvaheliselt siduva lepingu raames. Riigid nagu Hiina, Jaapan ja teised soovivad detsembris Kopenhaagenis peetavatelt ÜRO kliimakõnelustelt hoopis teist tulemust: poliitilist kokkulepet, kus iga riik annab lubaduse siseriiklikult midagi ette võtta, kirjutab Washington Post.
Maailma suurimad süsihappegaasi atmosfääri paiskajad andsid teisipäeval aru, mida nad on juba teinud oma ökoloogilise jalajälje kahandamiseks ning mida kavatsetakse ette võtta tulevikus. USA president Barack Obama rääkis oma administratsiooni suurtest investeeringutest puhtasse energiasse, uutest standarditest autode kütusesäästlikkusele ning avaldas kongressile survet süsihappegaasi emissioonide piiramist ja saastekvootidega kauplemist lubava seaduse vastuvõtmiseks.
Hiina president Hu Jintao ütles omalt poolt, et Hiina kehtestab kohustuslikud riiklikud eesmärgid keskkonda saastavate energiaallikate kasutamise vähendamiseks ning valitsus suurendab metsa all oleva maa pindala. Hu sõnul asetab Hiina kliimamuutuse oma pikaajaliste majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanide keskmesse.
Jaapani peaminister Yukio Hatoyama lubas taas, et Jaapani saasteemissioonid vähenevad 2020. aastaks 25 protsendi võrra, mis on maailma majanduslike suurvõimude hulgas kõige ambitsioonikam plaan. Hatoyama sõnul sõltub aga sellest lubadusest kinnipidamine teiste riikide tahtest võtta enesele samasuguseid kohustusi.
ÜRO andis uppuva saareriigi Malediivide presidendile Mohamed Nasheedile võimalusele kõneleda kohe pärast Obamat.
„Me kõnnime noateral ja räägime teile sellest, kui halvasti asjad tegelikult on. Me hoiatame teid, et kui te ei tegutse kiiresti ja otsustavalt, kaovad meie kodumaa ja teised meiesarnased maad veel enne sajandi lõppu tõusva mere alla,” ütles Nasheed. „Kokkutulnud maailma riigijuhid tõusevad üksteise järel püsti ja kõnelevad kogu selle ebaõigluse vastu. Aga siis, kui kõned on vaikinud ja delegaadid lahkunud, kaob ka kaastunne, meelepaha lahtub ning maailm jätkab samamoodi nagu varem.”
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kutsus tööstusriikide juhte üles kogunema novembri keskel tippkohtumine, et avaldada riikidele survet detsembris kokkuleppele jõudmiseks. Sarkozy sõnul on diplomaatilise nokitsemise aeg möödas.
ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ärgitas valitsusi vaatama kaugemale oma rahvuslikest huvidest ning tegema valulisi kompromisse kindlustamaks uue kliimaleppe sõlmimise enne aasta lõppu. Bani sõnul on kliimamuutus 21. sajandi peamine geopoliitiline ja majanduslik probleem.
