Amnestia hõlmab tšetšeeni võitlejad, aga mitte araablastest palgasõdureid, kes on kolm ja pool aastat väldanud sõjas nendega koos võidelnud. Ajaliselt kuuluvad amnestia alla kõik Tšetšeenia konfliktid alates iseseisvuse väljakuulutamisest vabariigis 1993. aastal.

Samuti laieneb amnestia Vene sõjaväelastele, sõjaväe tsiviilpersonalile, erinevate sõjaväestatud formeeringute ja organite ning õiguskaitseorganite töötajatele, kes on relvakonflikti jooksul “toime pannud ühiskonnaohtlikke tegusid”.

Amnestiat ei saa need, kes on eriti ränki kuritegusid või roimasid korduvalt toime pannud, samuti välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud.

Amnestiaotsus võeti kolmandal lugemisel vastu 351 poolt- ja 25 vastuhäälega. Seitse duumasaadikut jäi erapooletuks.

President Vladimir Putini algatusel koostatud amnestiaeelnõu vastu olid erinevatel põhjustel liberaalne opositsioonipartei Jabloko ja Vladimir Žirinovski ultranatsionalistlikud liberaaldemokraadid.

Vaatlejad ei pea aga tõenäoliseks, et tšetšeenid hakkavad nüüd end massiliselt välja andma, sest amnestia andmise otsustab Vene kohus.

Inimõiguslastele valmistab pahameelt asjaolu, et sama eelnõu kaitseb ka Vene sõdureid, keda süüdistatakse tõsistes inimõigusrikkumistes.

Amnestia jõustub alates ametlikust avaldamisest.