Nõukogude Liidu mantlipärija Venemaa eitab kategooriliselt seisukohta nagu Läti olnuks aastatel 1940 kuni 1991 okupeeritud.  

„Minu arvates kaotas Läti Vabariik 1940. aastal oma iseseisvuse ebademokraatlikul teel. See oli suureks kuriteoks Läti rahva vastu - lätlased kui etniline grupp kaotas protsentuaalselt enam kui teised rahvused. Sellele järgnenud stalinlike deporteerimisi ei tohi õigustada ega ka unustada," ütles Ušakovs.  

„Kuid stalinismi kuritööde eest ei tohi kanda vastutust fašismiga võidelnud Nõukogude armee veteranid," ütles Riia linnapea infoagentuurile RIA Novosti antud intervjuus.

Aastatel 1941-1949 saadeti asumisele Nõukogude Liidu kaugetesse paikadesse üle 57 000 Läti elaniku.

Lätis elab mitukümmend tuhat nõukogude veterani, kel pole mingeid soodustusi. Kuid samal ajal on Relva-SSi Läti leegionis teeninud meestel vabadusvõitleja staatus ja nad saavad riigilt igakuulist toetust, kurdab agentuur.