Riia linnapea andis allkirja vene keele referendumi toetuseks
Riia linnapea Nils Ušakovs andis oma toetusallkirja vene keelele teise riigikeele staatust andva põhiseadusemuudatuse algatamiseks, vaatamata sellele, et tema erakond Üksmeele Keskus seda algatust ametlikult ei toeta.
Teisipäeval ajalehes Neatkarīgā Rīta Avīze ilmunud usutluses selgitas Ušakovs oma tegu sooviga ilmutada solidaarsust inimestega, “kes tahavad säilitada eneseväärikust”, ning viidates, et käesolev allkirjakogumine on “vaid tinglikult seotud vene keele staatusega”, teatab BNS.
“See on seotud austusega. Inimesed, kes tulevad praegu referendumi korraldamise poolt allkirja andma, näitavad praegustele võimulolevatele poliitikutele, et neid on selline suhtumine ära tüüdanud ning et nad tahavad säilitada eneseväärikust,” kinnitas Ušakovs.
“Ja siinkohal tuleb selget vahet teha – keegi neist, kes referendumi poolt allkirja annab, ei astu välja lätlaste ega läti keele vastu. Inimesed astuvad välja poliitikute vastu, kellele riiklikud huvid, kaasa arvatud lätlaste endi omad, vähimatki muret ei valmista,” kuulutas ta.
“Just seetõttu läksin ja andsin allkirja referendumi korraldamise poolt. Mina ja minu partei pooldame seda, et Lätis oleks vaid üks riigikeel – läti keel, ning ma saan pragmaatilise poliitikuna aru, et on vähetõenäoline, et referendum on edukas. Ent ma pean olema koos Läti sadade tuhandete elanikega, kes soovivad säilitada eneseväärikust,” osutas Ušakovs.
Läti äärmusühendus Rodnoi Jazõk (Emakeel) esitas septembri algul keskvalimiskomisjonile 12 533 hääleõigusliku Läti kodaniku allkirjad, mis koguti vene keelele teise riigikeele staatust andva põhiseadusemuudatuse algatamiseks.
Seaduse kohaselt korraldab keskvalimiskomisjon nüüd põhiseadusemuudatuse toetuseks allkirjade kogumise protseduuri, mis kestab 1.–30. novembrini.
Kui muudatusi toetab oma allkirjaga vähemalt kümnendik inimestest, kel oli õigus valida viimaste seimivalimiste ajal ehk 153 379 inimest, siis peab president muudatuse seimile arutamiseks esitama.
Kui seim muudatuse tagasi lükkab, tuleb selle üle korraldada rahvahääletus. Põhiseadusemuudatus on vastu võetud, kui referendumil hääletavad selle poolt vähemalt pooled valijaist ehk 771 350 inimest.
