Riia keelas tänavuse Relva-SSi leegionäride marsi
Tavaliselt on leegionäride marssi korraldanud rahvuslaste erakond NSS (Nacionālā Spēka Savienība – Rahvusliku Jõu Ühendus).
Riia linna tegevdirektor Andris Grinbergs polnud eriti rõõmus, et ära jätta tuli kõik üritused, eriti organisatsiooni Daugavas Vanagi marss. Kuid antud olukord riigis ja eriteenistuste soovitused sundisid sellist otsust vastu võtma, ütles Grinbergsi pressisekretär.
Linnavalitsus keelas nii Läti antifašistliku komitee kavandatava miitingu „Natsismivaba Läti eest“, ühenduse Inimõiguste Eest koosoleku ja läänes elavate lätlaste organisatsiooni Daugavas Vanagi (Daugava Kullid) – endiste Relva-SSi leegionäride marsi.
Läti riigipolitsei esindaja Ieva Riekšiņa ütles LETAle, et korrakaitsjad 16. märtsil lillede asetamist Milda jalamile ei takista. Politsei ei välista nagu eelmisel aastal metallbarjääride kasutamist, kuid need ei hakka takistama juurdepääsu samba enda juurde.
„Kullide“ esindaja teatas, et omavalitsuse otsus ei jäta veel nende üritust ära: „Me ei hakka korraldama ilma loata marssi ausamba juurde, kuid see toimub nagu nii.“
1944. aasta 16. märtsil võitlesid kaks Läti SS-leegioni diviisi Velikaja jõel Nõukogude armee vastu. Daugavas Vanagi tähistab 16. märtsi leegionäride päevana juba 1952. aastast, kuid see ei ole Lätis ametlik riigipüha.
Ligi pooled 1943.-1945. aastal leegionisse värvatud lätlastest hukkusid sõjas. Paljud ellujäänutest põgenesid Läände. Lätisse jäänutest paljud küüditati Siberisse.
Ürituste keelamise põhjuseks on üleilmne majanduskriis, mis on eriti karmilt Lätit rõhumas. Kriisi tõttu on toimunud mitmeid valitsusevastaseid meeleavaldusi. Jaanuari keskel toimunud kasvasid üle tänavarahutusteks ning tingisid mitmete tippametnike vallandamise.