RIA Novosti: kas Moskva peaks võtma Putinit kiitnud Mart Helmet potentsiaalse liitlasena?

 (509)
RIA Novosti: kas Moskva peaks võtma Putinit kiitnud Mart Helmet potentsiaalse liitlasena?
Foto: Priit Simson

Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti kirjutab, et Eesti siseminister Mart Helme nimetas intervjuus Deutsche Wellele Venemaa presidenti Vladimir Putinit pragmaatiliseks ja ettearvatavaks poliitikuks, mis on „Balti riikide eliidi” seisukohaga vastuolus. RIA Novosti küsib, mis on nende avalduste taga peidus ja kas Helmet tuleks võtta potentsiaalse liitlasena.

RIA Novosti teatel on Helme alati unistanud oma erakonnast ja see unistus täitus 2012. aastal EKRE-ga, kus relvadeks valiti parempopulism ja ksenofoobsete meeleolude ekspluateerimine. RIA Novosti sõnul viib Helme koos mõttekaaslastega regulaarselt läbi ka Eesti SS-leegionäride mälestusüritusi ja kutsub neile ausambaid püstitama.

RIA Novosti sõnul ei ole Helme ka mõjukal riiklikul ametikohal sugugi oma retoorikat mõõdukamaks muutnud, aga on suunanud oma tähelepanu Ukraina võõrtöölistele.

Vene agentuur mainib Helme skandaale: varuplaan Eesti kaitsmiseks, sest NATO-le ei saa loota, Euroopa Liidu võrdlemine Nõukogude Liiduga ja Soome peaministri Sanna Marini „müüjatüdrukuks” nimetamine.

Seotud lood:

„Teades suurepäraselt Eesti poliitikaelu iseärasusi seab Helme end otsekui meelega löögi alla. Nii on ta ainus Eesti valitsuses, kes ei karda vestelda Venemaa pressiga. 2019. aasta juulis ütles ta ühes sellises intervjuus, et seisab Eesti-Vene suhete arengu eest ega pea Moskvat Baltimaade jaoks ohuks. Siin tuleb aru saada: olles populist, on Helme võimeline tegema teineteist välistavaid avaldusi. Eriti eredalt on see ilmnenud avalikes sõnavõttudes Venemaa kohta. Kuni valitsuse liikmeks saamiseni paistsid tema väljaütlemised idanaabri kohta silma äärmise jäikusega,” kirjutab RIA Novosti.

RIA Novosti tuletab meelde ka seda, et Helme üks lemmikteema on „põliste Vene alade” Ivangorodi ja Petseri suhtes territoriaalsete pretensioonide esitamine.

Vene agentuuri sõnul korrigeeris Helme aga teatud hetkel on käitumist, RIA Novosti seostab seda sellega, et Eesti venekeelne elanikkond moodustab siiski isuäratava tüki valijaskonnast. Selle näitena toob RIA Novosti esile selle, et Helme ütles 2019. aasta juunis, et Ida-Virumaa inimesed, kuigi nad ei ole eestlased, on juba meie omad, aga Ukrainast saabujad ei ole meie inimesed.

Veel toob RIA Novosti välja selle, et venekeelse koolihariduse likvideerimise poolt Eestis on eriti opositsiooniline Reformierakond, „mis nimetab end liberaalseks”, aga valitsuskoalitsioon, sealhulgas „ultraparempoolne” EKRE, keeldub järjekindlalt vene koole hävitamast.

„Varjatud Vene sümpaatiatest” andis RIA Novosti sõnul aga põhjust rääkida Helme intervjuu Deutsche Wellele, kus Helme rääkis Putinist kui pragmaatikust, kellel pole Balti riikidega tegeleda lihtsalt mõtet.

RIA Novosti sõnul on hoopis teine küsimus, kas Helmet saab pidada Moskva potentsiaalseks liitlaseks. Sõna saab „Balti riikidele spetsialiseeruv politoloog” Aleksandr Nossovitš, kelle sõnul ei öelnud Helme Deutsche Wellele midagi uut, tema vaated on Saksa riiklikule väljaandele hästi teada ja ikkagi võeti „toksiliselt” poliitikult intervjuu.

„Tõenäoliselt otsustas keegi, et Eesti minister, kes tunnistab Venemaa rahutust NATO sõdurite paigutamise üle Baltimaadesse ja demonstreerib vastumeelsust ukrainlaste suhtes, on Moskva jaoks hea peibutis. Kreml peaks Helme vastu tõsiselt huvi tundma ja minema koostööle EKRE-ga. Välja tuleb sellest Venemaa välispoliitika täielik diskrediteerimine,” esitas Nossovitš oma teooria. „Seesama Deutsche Welle surub Moskvat ninapidi sõprusse Mart Helmega: ise te kaebate diskrimineerimise üle Baltimaades ja sealjuures teete koostööd radikaal-šovinistliku parteiga, mis ülistab Waffen-SS-i Eesti leegioni ja on isegi kutsunud mitte laskma etnilisi venelasi Eestis riigiametitesse.”

Nossovitš ütles RIA Novostile, et võttes arvesse maineriski ei tasu Moskval end epateeriva ja ebajärjekindla poliitikuga siduda. Ükskõik milliseid reveransse Helme Venemaa suunas ka ei teeks on see võte Nossovitši sõnul lihtsameelne.