Anonüümseks jäänud ametnikud teatasid, et CIA ja teised on jõudnud järeldusele, et Venemaa valitsus suurendas oma jõupingutusi USA valimisprotsessi diskrediteerimiselt USA presidendiks valitud Donald Trumpi kampaaniale kaasaaitamisele, vahendab Reuters.

Luurehinnangut tutvustati neljapäeval USA presidendile Barack Obamale ning seda esitletakse reedel briifingul Trumpile.

„Oktoobriks oli saanud selgeks, et venelased püüdsid Trumpi kampaaniat aidata,“ ütles üks kogu raportiga tutvunud ametnik Reutersile.

Ühe ametniku sõnul kulges materjal mõnedel juhtudel Venemaa relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsusest (GRU) WikiLeaksile „ringmarsruuti“ mööda, ilmselt et muuta materjali päritolu raskemini kindlaks tehtavaks.

See ettesöötmine võimaldas ametnike sõnul WikiLeaksi asutajal Julian Assange’il öelda, et Venemaa valitsus või riigiorganid ei olnud tema veebilehel avaldatud materjali allikad.

Sel nädalal antud intervjuus Fox Newsile ütles Assange, et ei saanud demokraatliku partei rahvuskomiteest ja presidendikandidaat Hillary Clintoni abilt John Podestalt varastatud e-kirju „riiklikult osapoolelt“. Assange ei välistanud võimalust, et sai materjali kolmandalt osapoolelt.

USA rahvuslik luuredirektor James Clapper ütles neljapäeval, et on „veelgi otsustavam“ oma usus, et Venemaa korraldas küberrünnakud demokraatide vastu 2016. aasta valimiskampaania ajal.

Kahe ametniku sõnul avaldatakse raporti salastamata versioon reedel.

Raport sisaldab ühe ametniku sõnul „vähetähtsaid joonealuseid märkusi“ lahtiste küsimuste ja muude ebakindlate asjade kohta, osaliselt seetõttu, et osa tõendeid, mis järeldusi toetavad, on järelduslikud.

Üks selline näide on ametnike sõnul Putini siseringi kuuluvate kõrgete Vene ametiisikute vahelt võetud sõnumid ja vestlused, mis viitavad sellele, et nad olid teadlikud häkkimiskampaaniast ja tähistasid Trumpi presidendiks valimist kampaania võiduka lõpuna.

Teine näide järelduslikest tõenditest on ametnike sõnul see, et kui aeg läks ja esimesed lekked äratasid meedia tähelepanu, mis õõnestas või varjutas Clintoni kampaaniat, keskendusid venelased üha rohkem „peaaegu eranditult“ demokraatide, mitte vabariiklaste sihtmärkidele.

Oli ka suur sarnasus, sealhulgas sama pahavara, sellega, mida venelased on kasutanud sihtmärkide vastu Euroopas, ning abielu Nõukogude Liidu ja Venemaa kasutatud traditsioonilise spionaažitaktika, nagu altkäemaksud ja väljapressimine, ning interneti kasutamise vahel, millele Putin suunab USA ametnike sõnul üha rohkem ressursse ja tähelepanu.

Ühe ametniku sõnul sisaldasid demokraatide andmebaasid ja e-postiserverid ka isiklikku informatsiooni, mida WikiLeaks ei ole avaldanud. Sellist informatsiooni saab kasutada finants- ja meditsiiniandmete, internetikülastuste ajaloo ja muude andmete otsimiseks, mida saab kasutada üksikisikute vastu nende Vene spioonideks värbamiseks.