Teisipäeval avaldatud artiklis meenutab Reuters, et kõigest mõned nädalalad tagasi ülistas meedia Türgi 2. armeed ja selle komandöri Adem Hudutit edusammude eest ISISe ja kurdide vastases sõjategevuses. Nüüd viibib Huduti vahi all, kuna valitsus kahtlustab teda 15. juuli riigipöördekatses osalemises.

Türgi sõjaväe palgal oli enne putšikatset umbes 360 kindralit, kellest kolmandik on praeguseks arreteeritud. Valitsus on teatanud, et sõjaväe koosseisu kuulunud presidendi ihukaitsevägi saadetakse laiali ning sandarmeeria ja rannavalve viiakse täielikult üle siseministeeriumi kontrolli alla.

„Türgi sõjavägi on nüüd murtud,“ ütles Atlandi Nõukogu analüütik Aaron Stein, kelle sõnul peab riigi julgeolekusüsteem nüüd lisaks ISISele ja kurdidele võitlema omaenda ridades peituva sisevaenlasega.

Analüütik Gareth Jenkinsi sõnul lükkasid viimastel päevadel toimund sündmused käima protsessi, mille mõju kestab 20-30 aastat.„Nüüd hakkame nägema sõjaväes sama jõulist politiseerimist kui seni tsiviilametkondades,“ ennustas Jenkins. „Errusaatmised ja arreteerimised mõjutavad kogu käsuahelat. Usalduse vältimatu kadumine kahjustab tõsiselt armee võimet operatsioone läbi viia.“

Ka endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja James Stavridis avaldas ajakirjas Foreign Policy arvamust, et Türgi võime NATO liitlastega koostööd teha väheneb oluliselt. „Kahjuks on tõenäoline, et sõjavägi keskendub pärast putši sisemistele segadustele, lõpututele juurdlustele ja lojaalsuskontrollile – ja lihtsalt iseenda kui institutsiooni säilitamisele.“