Kui Putin rääkis võimalusest 2010. aastal sõlmitud lepingut ehk Uut START-i pikendada, pidas Trump pausi, et küsida abidelt, millest jutt käib, teatasid allikad.

Seejärel ütles Trump Putinile, et leping on üks mitmetest president Barack Obama administratsiooni läbi räägitud halbadest kokkulepetest ning Uus START soosib Venemaad. Allika sõnul rääkis Trump ka enese populaarsusest.

Valge Maja keeldus vestluse üksikasju kommenteerimast. Pressisekretär Sean Spicer ütles, et Trump teadis, mis Uus START on, kuid pöördus oma abide poole arvamuse saamiseks.

„Ma ütleksin, et neil oli väga produktiivne telefonikõne,“ ütles Spicer ajakirjanikele. „Ei olnud nii, nagu ta ei oleks teadnud, millest räägiti. Ta tahtis millegi kohta arvamust.“

Uus START annab mõlemale riigile kuni 2018. aasta veebruarini aega vähendada positsioonidele paigutatud strateegiliste tuumalõhkepeade arvu 1550-ni, mis on aastakümnete väikseim arv. Samuti piirab see positsioonidele paigutatud rakettide arvu maismaal ja allveelaevadel ning tuumarelvade kandmiseks võimeliste pommitajate arvu.

Valimiskampaania ajal ütles Trump, et Venemaa kavaldas USA selle lepinguga üle. Ta väitis ekslikult, et leping lubab Venemaal jätkata tuumalõhkepeade tootmist, USA-l aga mitte.

Senati väliskomitee demokraatidest liikmed Jeanne Shaheen ja Edward J. Markey kritiseerisid Trumpi võtmetähtsusega tuumarelvade kontrolli kokkuleppe mõnitamise eest.

„On võimatu liialdada Ühendriikide presidendi hoolimatusest rääkides, kui ta ei tea põhifakte tuumapoliitika ja relvastuskontrolli kohta,“ ütles Shaheen avalduses. „Uus START on kahtlemata muutnud meie maa ohutumaks, seda arvamust jagavad laialdaselt rahvusliku julgeoleku eksperdid mõlemal pool vahekäiku.“

„Kahjuks ei näi hr Trumpil olevat aimugi selle tuumaohu vähendamise lepingu väärtuse ja tuumarelvade ainulaadsete ohtude kohta,“ kommenteeris Washingtonis asuva organisatsiooni Arms Control Association tegevdirektor Daryl Kimball.