Enamus rünnakuid on Reutersi analüüsi kohaselt viidud ellu aladel, kus tegutsevad Süüria president Bashar al-Assadi vastased muud grupid, mille hulgas on ka al-Qaida, kuid samuti võitlejad, keda toetavad USA ning selle liitlased.

Vene kaitseministeeriumi poolt on avalikult nimetatud kokku 64 pommirünnaku sihtmärgiks olnud kohta Süürias. Neist maksimaalselt 15 asusid ISIS-ele kuuluvatel aladel.

„Kui vaatate kaardile, siis saate kergesti aru, et [Venemaa] ei võitle mitte ISIS-e vaid teiste opositsioonigruppidega,“ sõnas Moskvas tegutsev militaarajakirjanik ning veebiajalehe Yežednevnõi Žurnal toimetaja Aleksander Golts.

Venemaa võimud on aga korduvalt selliseid väiteid eitanud ja rõhutanud, et nad pommitavad selgelt ISIS-t koos teiste gruppidega, mida nad liigitavad samuti islamiterroristideks. Seetõttu leiab Venemaa, et neil on samad eesmärgid lääneriikidega.

Aga Süürias toime pandud rünnakute muster maalib teistsuguse pildi.
Kokku on Venemaa õhujõud teinud alates rünnakute algusest 30. septembril Süürias 780 väljalendu umbes 800 sihtmärgi nimel.

Konflikti jälgiva organisatsiooni Süüria inimõiguste observatooriumi hinnangul on Venemaa pommitamiskampaania tapnud kokku 370 inimest, neist kolmandiku puhul oli tegemist tsiviilisikutega.

Näiteks teisipäeval teatas sama organisatsioon, et Venemaa pommirünnakus Kirde-Süürias asuvas Sarminis sai tabamuse haigla, kus hukkus vähemalt 13 inimest, kelle seas oli ka meditsiinipersonali.

Videos on kujutatud Venemaa pommirünnakut sama linna vastu päev varem, mis tabas Süürias kodanikualgatuse korras tegutseva abiorganisatsiooni Valged kiivrid liikmeid, kes muuhulgas pakuvad organiseerivad vältimatud meditsiiniabi rünnakutes kannatada saanud tsiviilisikutele.